"Oleme tegelikult esimese sellesisulise avalduse teinud juba veebruari lõpus. Ja praegusel hetkel, kus näeme, et spordiühtsus hakkab natuke murenema, ühiskond hakkab natuke väsima, siis kõigepealt tegid otsa lahti kaks nädalat tagasi Skandinaavia riigid. Ehk samasisulise avalduse, millega imekiiresti Balti riigid ühinesid," rääkis Sukles ERR-ile. "Selle avalduse selge sõnum on see, et me ei tohi väsida ja me ei tohi lasta agressorriikide esindajaid ei koosolekutele ega spordiväljakutele. Peame olema selles hästi ühtsed, sest alles siis hakkab see pärale jõudma ka ida poole, et see ei ole maailmas aktsepteeritav tegevus, mida tehakse praegu Ukrainas."

Seega EOK näeb ohumärke, et spordis on seda ühtset rinnet keeruline hoida? "Jah, me ju näeme seda. Need allhoovused on ju inimeste kesksed, rahakesksed, suhete kesksed. See jõuline seisukoht, mis oli märtsis, on hakanud septembris-oktoobris murenema," nentis Sukles. "Aga veelkord, peame vaeva nägema, et see sõda saaks ükskord läbi. Iga inimene, iga rahvusvaheline organisatsioon saab siin teha oma tööd."

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) president Thomas Bach on öelnud, et tasapisi tuleks Venemaa ja Valgevene sportlasi hakata tippsporti tagasi lubama. Kui kerge või raske on selles kontekstis lugeda ROK-i presidendi sõnavõtte, arvestades ka tema tausta, et ta on äriliselt Venemaaga seotud? "Seda tuleb lugeda mitmetasandiliselt. Tegemist on rahvusvahelise organisatsiooni juhiga, kellel on 205 liikmesriiki. Mis tähendab seda, et ta ei aja ainult Euroopa asja, ta ei aja ainult Aafrika asja, vaid ta ajab kogu maailma asja. Mis tähendab, et seal ongi hästi palju seisukohti, mis võib-olla osadele meeldivad, osadele mitte," arutles Sukles. "See, mida Thomas Bach on öelnud… me kõik ju mõistame, et Venemaa ja Valgevene sportlased tulevad tagasi – millalgi. Nüüd on diskussioon, kas see juhtub n-ö kolmapäeval või pühapäeva õhtul. Meie seisukoht on selge – enne kui ei ole rahulepingut sõlmitud, nii et mõlemad osapooled on seda aktsepteerinud ja relvad on vaikinud, ei tasu üldse hakata rääkima ajagraafikust, millal tulevad Valgevene ja Venemaa sportlased tagasi."

"Veelkord, Thomas Bachi kingades ei tahaks eriti olla, sest ta ei tegele ainult ju Euroopaga, vaid seal on Aasia, Ameerika, Aafrika. Ja mis seal salata, arvan, et ega Aasia või Aafrika riigid ei mõista, mis toimub Ukraina piiril," lisas Sukles.

Mõned sportlased, näiteks Rootsi suusatajad, on väljendanud seisukohta, et kui venelased ja valgevenelased lubatakse tagasi võistlema, siis nemad ei kavatse nendest võistlustest osa võtta. Kui Eesti sportlane peaks väljendama sellist meelestatust, kas EOK toetab seda? "Hästi oluline on mõelda kontekstiks 1980 ja 1984, kui riigid boikoteerisid olümpiamänge. Praegu on aasta 2022, ei ütle riigid seda, vaid seda ütlevad sportlased. Maailm on nii palju muutunud. See on vaba ühiskonna tunnus," rääkis Sukles. "Kui sportlane ütleb, et ei lähe areenile, sest seal on Vene sportlane, siis selle eest tuleb võtta müts maha. Sest sportlasel on oma mõte, oma seisukoht ja oma südametunnistus. Neid asju me kiidame, sest sportlane ütleb, et austab austa mängu – kui Ukraina sportlane ei saa võistelda, sest tal on kiiver peas ja ta kaitseb oma kodumaad, siis tema agressorriigi sportlase vastu ei mängi. See on hästi tervitatav. Ja piisab ühest-kahest sportlasest, ühest-kahest alaliidust ja see hakkab jälle tagasi veerema õigesse suunda – et nende kahe riigi sportlastel kohta ei ole."