Müncheni prokuratuuri 145-leheküljelise süüdistuse kohaselt oli Schmidt alates 2011. aastast tegelenud veredopingu ja kasvuhormooni vahendamisega vähemalt 23 tippsportlasele. Lisaks vanglakaristusele määras kohus Schmidtile 158 000 euro suuruse rahatrahvi ning kolmeaastase arstina tegutsemise keelu, mis hakkab kehtima pärast vanglast vabanemist.

Küsimustele Schmidti kohtuprotsessist ja sellest, kuidas dopinguvahendajate leidmine üldse toimub, käis reedel "Ringvaates" vastamas Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port. "Seda võiks küsida Mati Alaverilt, et kust tema teada sai, et tuleks oma sportlased - oma parim vara - loovutada võõra inimese kätte. Ega see ei ole nii, et kuskil posti peal on kirjas," sõnas Port.

"Neid organisatsioonilisi vorme on erinevaid, on hierarhilised, projektipõhised, hübriidorganisatsioonid ja kuritegelikud organisatsioonid. Viimane on selline, mis väljast sissepoole ei paista, aga seestpoolt väljapoole paistab. Võrgustikku valitsetakse, aga võrgustiku oma elemendid valitsevat ringkonda ei tunne. Ajakirjanduses on räägitud kindralist - Mati Alaverist - kui ühest võtmeisikust, siis on Austria suusatiimi pealik, üks horvaat, siis räägitakse ühest tuntud Sloveenia rattategelasest. Nemad on arvatavasti kitsa informatsiooni lehtrid, mis vahendavad kliendibaasile," sõnas Port.

Kas on võimalik, et teised dopinguskandaaliga seotud inimesed on lihtsalt naiivsed ja ei pruugi lõplikult teada, et nad rikuvad seadust? "Seda tänasel päeval enam ei ole," kinnitas Port. "Tegemist on professionaalse suhtumisega. Võime minna Saksa DV aegadesse, kus oli samuti riiklik programm ja lapsevanemad kahtlustasid midagi, aga neile öeldi, et tegemist on vajalike vitamiinidega. Pärast pandi vitamiinidest rääkinud inimesed vangi. Tänasel päeval sellist sinisilmsust enam ei ole."

"Dopingumaailma võrgustik on ikkagi hämmastavalt suur, sest tegemist on raha hankimise viisiga. Sportlased tahavad raha saada, petturid samamoodi," lisas Port.