Kolmedel olümpiamängudel võistelnud omaaegne juunioride maailmameister Rehemaa leidis end sel suvel ootamatult olukorras, kus tema abi vajasid need, kes soovivad suusamaailmas midagi korda saata. MM-võistluste ja olümpia karastusega Marko Kilp tegi kevadel otsa lahti, edasi lisandusid Johanna Udras, Martin Himma, Kaarel Kasper Kõrge, kui mainida mõned.

"Kui Ramsau laagris käisime oktoobris viiekesi, siis lumelaagrisse läheb seitse sportlast. Küsijaid oli veel, aga ma ei taha punti nii suureks ka ajada - ma ei halda seda üks hetk üksinda enam ära," lausus Rehemaa ERR-ile.

38-aastase Rehemaa sõnul ajendas teda tegutsema mure sportlaste pärast, kes on viimastel aastatel elanud ebamäärases olukorras. Ettevalmistusperioodil maist kuni novembrini pole keegi suusaliidu rahalisele toele loota saanud. Mullu korra MK-sarjas 30 parema sekka mahtunud Marko Kilp tegeles eelmisel hooajal treeningute ja võistluste kõrvalt ise ka organisatoorsete küsimustega.

"Suve alguses mind Eesti suusaliidul tarvis polnud, aga nägin, et sportlastel on mind vaja. Sellest ajendatult lõin oma suusaklubi. Kui Marko pöördus kevadel minu poole, siis teadsin, mis tingimustes ja kuidas ta pidi eelmisel aastal valmistuma," ütles Rehemaa.

"Nii on äärmiselt raske tippsporti teha, kui pead ise kõik tegema. Siis on võistlus ja kui tulemust pole, siis saad selle eest veel ka pähe. Mul oli sportlastest kahju. Olen näinud, kuidas kõike varem tehti. Loomulikult ei suuda me täna seda taset tagada, aga mina üritan väikest gruppi aidata ja vaatame, mis sellest välja tuleb. Kusagilt tuleb alustada."

Rehemaa on enda peale võtnud treeningtöö nõustamise kõrval organisatoorsed küsimused ja raha leidmise laagriteks. Paarinädalase laagri kulu ühe sportlase kohta on hinnanguliselt 1500 eurot ja laagreid on planeeritud neli.

EOK C-kategooria toetust omav Marko Kilp teeb tööd selle nimel, et näidata häid tulemusi eelseisva talve Oberstdorfi MM-võistlustel ja 2022. aasta taliolümpial.

"Kui võistlused reaalselt toimuvad, siis sihid on kõrged. Et kümne sisse sõita, peab olema tugev. Aga need on sihid, kuhu tahaks jõuda. Trenni tehakse kõvasti ja palju, kui tahetakse maailmas pildil olla," lausus Kilp.

"Me pole selle poole pealt maha jäänud. Pigem kogu muu taust: kui näed, et iga sportlase kohta on üks-kaks abilist, siis meie proovime põlve otsas tulemust teha. See teeb meele küll veidikene mustaks, et suusasport on Eestis ikka väga tagaplaanile jäänud."

Erasektorist suusatajatele toetusrahasid leidnud Rehemaa sõnul kasutavad teised riigid ettevalmistusele ja hooldemeeskonnale suuri summasid. Eesti sportlased peavad eelseisval talvel suuskade ettevalmistusel ilmselt soomlastelt või venelastelt abi küsima.

"Sellest jääb alati sellise rahvamuinasjutu mulje, et jah, aitame ja teeme. Kindlasti ka üritatakse," kommenteeris Rehemaa. "Aga olen selle asja sees kaua olnud ja tean, et kui hooldemeeste keeles läheb asi lappama, et ilm või midagi muutub, siis need mehed on profid. Kõigepealt tehakse ära omade suusad ja siis, kui aega jääb, ka teised."

"Palume jumalat," lisas Kilp. "Võib olla Aivar käib kirikus ja paneb ka mõne küünla, et meil ei tuleks suuskade pealt tagasilööke."