"See on ilmselt väikeriigile omane – sellised perekondlikud projektid tippspordis on pigem sagedased ja neid on keskmisest rohkem Eestis kui suurtes tippriikides, kus ongi sageli erinevatel spordialadel süsteemsem taust ja tegevus," arutles Järvela.

"Ega Kelly Sildarul polnuks võimalik alustada teed süsteemselt freestyle suusatamise tippu – sellist spordiala polnud olemas, süsteemi polnud olemas. Ma arvan, et enamik Eesti spordisõpru on näinud, kuidas ta treenis – ta treenis Männiku karjääris, hüpates keset suve oma trikihüppeid vette. See oli kohapeal leiutatud variant. Freestyle suusatajad peaksid tulema Alpidest või suusakuurortidest, aga praegu on maailma parim tulnud Eestist."

"Kristina Šmigun ju samamoodi läks oma pere toel üksinda oma teed. Ta ei olnud ju süsteemi sees olnud sportlane. Neid perekonnaprojekte pigem ongi Eestis rohkem."