Hauke vaatas telefonist pilti, kus ta tabati Seefeldis teolt. Vaikuses. Seejärel nõjatus toolile ja ütles Expresseni ajakirjanikule: "Iga kord, kui ma seda fotot vaatan, kuulen ma politseid ust avamas. Ma mäletan seda hetke, mil ma sain aru, et kõik on läbi."

Expressen tunnistas, et tegelikult olid nad juba loobunud leidmast Hauket, ühte kuumemat nime peale Seefeldis lahvatanud dopinguskandaali. Möödas on mitmeid kuid, kui Austria suusataja tabati otse teolt. Vereülekandest lekkis video ka internetti. Suusatajale määrati dopingu tarvitamise eest nelja-aastane võistluskeeld, viis kuud tingimisi vanglakaristust ja rahatrahv.

"Enne selle video lekkimist vaatasid kõik mind kui meeldivat noormeest. Aga peale seda kõik muutus. Minus nähti dopingukoletist," alustas Hauke intervjuud. "Ma ei taha, et mind sellisena nähakse ning sellepärast tahan ma oma loo ära rääkida. Selle taga on midagi enamat, kui ainult mina istumas diivanil süstal käes."

Hauke lisas, et juunioride vanuseklassis oli ta paljulubav sportlane, kuid eliitklassi jõudes vahe maailma tipuga suurenes. "Ma võin selgitada. Kui mõni suusataja teeb äkitselt väga hea võistluse, siis hakatakse rääkima, et mida talle küll hommikusöögiks anti? Samal ajal räägitakse meedias väga palju dopingust. Seega ma hakkasin oma peas otsi kokku panema ja mul tekkis selline tunne enda sees, et paljud võivadki järelikult dopingu pealt hästi võistelda," rääkis Hauke. "Seejärel tuli Šotsi olümpia, kus üks minu meeskonnakaaslastest vahele jäi."

Hauke vihjab Johannes Dürrile, kes tegi jõulise hüppe suusamaailma 2013.-2014. aastal ning oli 2014. aasta olümpial üks medalikandidaatidest enne kui dopinguga vahele jäi. Normaalne reaktsioon sellele oleks olnud dopingust eemale hoidmine, ent Hauke tegutses vastupidiselt. "Ma tegin oma elu suurima vea," jätkas Hauke. "Johannes oli talent nagu mina. Ta jõudis tippu, dopinguga. Seega sai minu tõeks, et ainuke viis sinna jõuda on tarvitada dopingut."

Hauke tegi lühikese pausi ja jätkas: "Ja see oli esimene samm libedale teele. Ma oleksin pidanud mõtlema vastupidi. Aru saama, et on teisigi viise. Teisi võimalusi, aga ma ei mõistnud. Tagasiteed ei olnud."

Kui otsus oli tehtud, siis jäi üle ainult tegutsema hakata. "See kõik oli väga lihtne," jätkas Hauke. "Ma teadsin, et see on vale ja ma riskin kõigega, aga samal ajal ma pidin seda tegema, sest ma tahtsin jõuda tippu." Hauke tarvitas dopingut regulaarselt 2016. aasta veebruarist. Ta oli üks liige doktor Mark Schmidti meeskonnast. "Mul oli mobiiltelefon, mida ma kasutasin salaja. Isegi mu tüdruksõber ei teadnud, et mul oli neid kaks tükki. Ma pidin maksma 10 000 eurot ühe hooaja eest. Kui ma andsin verd aprillis, siis ei saanud keegi aru, et ma muutusin nõrgemaks. Ma treenisin kuus-seitse nädalat iseseisvalt, seega oli kõik lihtne."

Hauke toob välja, et 15 kilomeetri pikkusel distantsil muutus ta dopingu abil 40 sekundit kiiremaks. "Seda on väga palju. Sellega tõuseb väga palju kohti," jätkas Hauke. Arstide meeskond broneeris tihti omale toa samasse hotelli, seega kui ma sain sõnumi, et on aeg minna, siis 20 minutiga oli kõik tehtud. Peale võistlust pidin ma uuesti verd andma. Keegi ei hoolinud sellest, millises toas ma oma hotellis viibin. Ja mõnikord rentisid doktorid isegi omale terve maja. Näiteks Lillehammeris," kirjeldas Hauke.

Austerlane ei olnud seejuures ainuke oma riigi sportlane, kes Schmidti teenust kasutas. Sama rada käis Hauke parim sõber Dominik Baldauf. "Me saime päris ruttu aru, et seal on palju teisigi pettureid, sest arstid ei ehitaks sellist süsteemi ainult minu ja Dominiki jaoks," jätkas Hauke. "Meil olid kahtlused teiste suhtes, aga me ei teadnud täpselt midagi. Arstid ütlesid meile, et me ei tohiks selle kohta rohkem uurida. Lisaks ei tahtnudki me liiga palju teada, sest see tundus parem variant olema, kui vähem inimesi teadsid, mis täpselt toimub."

Hauke tõi välja, et esimesest päevast alates tahtis ta olla parimas hoos just Seefeldi MM-il 15 kilomeetri pikkusel distantsil. "Mõnikord mul on mõned väga head päevad. Näiteks nagu 2017. aastal Davosis, kui ma tundsin end väga tugevalt. Ma startisin päris stardirivi lõpust ja esimeses vaheajapunktis öeldi mulle, et ma olen viies. Ja siis ma ehmatasin ära. Ma ei tahtnud tekitada kahtlusi. Plaanis oli oma head vormi näidata esimest korda Seefeldis. Seega, kui keegi ei vaadanud, siis ma aeglustasin tempot." Hauke sai lõpuks Davosis 15. koha. Eestlane Karel Tammjärv oli seejuures finišis 13. positsioonil. Oma salajast elu kirjeldas Hauke kui elamist filmis.

Hauke unistas mitu aastat 27. veebruarist, mil ta saab Seefeldis startida 15 kilomeetri pikkusel distantsil ja teha oma elu parima tulemuse. Kolm päeva varem oli austerlane saanud Baldaufiga sprinditeates 6. koha. "Ma teadsin, et ma olen kõrgel tasemel. Seda märgati sprinditeates," rääkis Hauke. Iroonilisel viisil jäi Haukel aga üks asi teadmata. Dürr, kelle eeskujul oli noormees alustanud dopingu kasutamist, oli rääkinud politseile, et Schmidt viibib MM-i ajal Seefeldis ja teiste seas jälgiti ka Hauket suurema tähelepanuga. "See oli sprinditeate päev, mil nad mõistsid, et ma töötan Schmidtiga. Nad nägid, kui ma teda külastasin. Järgmisel korral oli politsei valmis ja nad teadsid, et ma lähen uut vereülekannet tegema."

Sellele hetkele järgnes suur dopinguskandaal. Hauke kirjeldas vahelejäämist, kui oma elu kõige raskemat sekundit. Kulutulena levinud video muutis Hauke elu jäädavalt. Austerlane viibis ühe päeva vanglas ning pidi seejärel kohtuma ema, isa ja tüdruksõbraga, kes ei teadnud asjast mitte midagi. "Nad kõik istusid staadionil ja ootasid, et näha mind startimas. Seejärel said nad kõne ja kuulsid, mis oli juhtunud. Kuulsid, et mind viidi trellide taha. Kõik nutsid. Ema oli väga emotsionaalne. See oli väga keeruline moment," jätkas Hauke. "Ema ütles, et ma olin valesti käitunud, kuid jään alati tema lapseks." Austerlase sõnul imestasid kohalikud aga rohkem selle üle, kuidas selline video lekitati avalikkusele. Oma meeskonnakaaslastega ei ole Hauke ühendust võtnud. "Kui nad näevad mind tänaval, siis nad ilmselt liiguvad teises suunas. Muidugi teeb see mind mõnikord õnnetuks. Aga ma saan neist ka aru. Nad ei taha minuga tegemist teha," lisas Hauke.

Peale vahele jäämist otsustas Hauke teha politseiga koostööd. "Ma otsustasin kohe, et räägin kõik ausalt ära. See oli minu ainuke võimalus. See tõstis minu õlult väga suure koorma. Ma ei pidanud enam valetama," jätkas Hauke. "Ma olen kõik ära rääkinud ka WADA-le. Absoluutselt kõik, ka selle, mida ma ei saa näiteks ajakirjanikele rääkida."

Schmidti dopinguprogramm oli sedavõrd kindel, et testides sportlased vahele ei jäänud. See muutis ka tiimi kuulunud suusatajad vaikselt enesekindlamaks. "Lõpuks ma polnud isegi enam närvis. Öösel on mõned tunnid, kus meid mitte kunagi ei testita. Magama minnes saab võtta kasvuhormooni nii, et hommikul selle kohta jälgi ei leita. See on kadunud. Kui sa jood natuke soolast vett, siis su veri muutub normaalseks," jätkas kirjeldamist Hauke, kes usub, et dopingudoktoritel on samuti oma süsteem. "Nende inimesteta saab spordi muuta puhtaks. Kui ei ole arste, siis ei saa ka olla dopingut. Ma usun, et ma aitasin WADA-l selle arusaamiseni jõuda."

Mõne päeva pärast algab MK-sarja uus hooaeg ning Haukel on kahetised tunded. "Sport on kindlasti puhtam, aga seal on veel musti lambaid. Keegi ei saa kindlalt väita, et sport on täiesti puhas," ütles Hauke.

Ja lõpetuseks spekuleeris Rootsi ajakirjanik, et kui Hauke ei oleks vahele jäänud, siis milline oleks olnud tulemus Seefeldi MM-il? "Ma oleksin kindlasti lõpetanud esimese kümne seas," kinnitas Hauke. Aga kui oleksid kulla võitnud? "Esiteks oleksin ma kindlasti olnud väga rõõmus. Ning seejärel ilmselt kartma hakanud."