Suvel abiellunud Ilves veedab Eestis nüüd varasemast rohkem aega, Norras asendus senine püsiv Trondheimi baas Lillehammeri omaga ning sportlase sõnul on ta uue elurütmiga lõpuks hästi harjunud.

"Ega ma nüüd ainult Lillehammeris ka ei ole, see on ikkagi pigem kombinatsioon Lillehammeri ja Eesti vahel olemisest," rääkis Ilves reedesel pressiüritusel ERR-ile. "Kõige raskem on olnud leida hea balanss nende kahe koha vahel. Lillehammeris ma olen käinud nädala-pooleteise kaupa, Eestis tegin ühe pikema olemise juuli lõpust suvise GP-ni, mis oli siis ka kaks ja pool nädalat. Kuna ma Eestis ikkagi keskendun rohkem füüsilisele poolele, siis seal [Norras] lihvida seda hüppepoolt ja testida varustust. Kui nüüd tagasi vaadata suvele, siis pigem on see rütm päris hästi kätte saadud," usub Ilves.

Augusti keskel Austria suusakeskuses Bischofshofenis toimunud suvisel GP-l sai Ilves Gunderseni võistlusel seitsmenda koha, kompaktvõistlusel oli ta hüppemäel parim ning teenis lõpuks neljanda koha. "Suvine GP on suvine GP, sealt ei ole kunagi mõtet teha mingeid suuri järeldusi, aga kui seal oleks veel kehvem olnud kui eelmine aasta, siis oleks mingid tugevad mõttekohad olnud," naeris Ilves.

"Seal kindlasti näitasin, et parimate hüpete puhul olen seal eesotsas ja isegi väikese vahega järgnevate konkurentidega, aga noh, täpselt nagu ma ütlesin, on suvi. Isegi kui ma tunnen, et ma ei hüppa väga heal tasemel või tehniliselt, siis kogu see sooritus on piisavalt hea, et ikkagi olla rahul. See annab väikse enesekindluse, võin õlad natuke allapoole lasta hooajale vastu minnes, et mingid muutused on toimunud. Kindlasti on nüüd väga oluline see, et kui me Planicale lähme siin oktoobri lõpus, siis seal kõik nüansid veel paika saada varustuse poole pealt, et siis saaks lõpuks minna Rukale vähemalt nii vastu, et ei kõhkle milleski ja siis saab juba näha, kuidas see välja tuleb."

Ilvese sõnul on hüppetreeningutel tehtud muudatused toonud tagasi eelmisel hooajal kaotsi läinud enesekindluse. "Ma arvan, et tegelikult me oleme tehnika ikka täiesti enda tunde jagu ära muutnud: selles mõttes, et võib-olla visuaalset seda ongi raske näha, aga need lähenemised on ikkagi väga palju erinevad sellest, kuidas me eelmine aasta neile lähenesime," kinnitas ta. "Kui oled siin juba selline... mitte lõpetav sportlane, aga ikkagi sinna lõpupoole tüüriv, siis on väga äge näha, et suudad neid muudatusi veel omastada! See on väga suur mängumuutja olnud. Olen julgenud teha suure muutuse nii enda tehnikas kui ka kombedes proovida midagi, mida ei ole varem julgenud proovida. Nii et kõik see kompott kokku: kui need kõik nüüd hooaja jooksul siis paika loksuvad või on paigas, siis seal võib tulla ilusaid asju!"

Ilvese hüpete eest vastutav treener on Stig Morten Fredheim, murdmaaplaane teeb Jan Schmid ning abi saab Ilves ka 11-kordselt maailmameistrilt, endiselt konkurendilt Jarl Magnus Riiberilt. "See on väga suuresti kooskõlastatud. Janil, Stigil ja Jarlil peab olema väga selge kondikava ees, mida ma teen. Kui ma ütlen, et ma olen ennast murdmaapoolega väga piiri peale tõmmanud, et kas meil on siis kohe mõistik hüppeid hullult suruma ja sada asja testima; ma arvan, me oleme suhteliselt hästi hakkama saanud," sõnas Ilves.

"Murdmaapool on tegelikult olnud kõige lihtsam, sest meil on mingid toimivad plaanid ees, väiksed muudatused on seal muidugi olnud, oleme natuke mänginud, aga ta on üpris ikkagi standartne, mis on siin eelmistel aastatel olnud. Ka enda tundmine on aastatega paremaks läinud. Kui tunned, et tekib nüüd see moment, kus see murdepunkt võib tulla, et kõike on liiga palju, siis juba eos võtad natukene maha või võtad paar puhkepäeva vahele, kui väga kriisiks läheb ära. See julgus on ka kindlasti aastatega tulnud. Mul on väga suur roll olnud enda juhtimises, et mitte ainult usaldada plaani või siis kui asjad on pahasti, siis lähen ja pean Janiga aru, et mis me teeme nüüd."

2030. aasta OM-programmist jättis rahvusvaheline olümpiakomitee kahevõistluse küll välja, ent vaatamata sellele, et kahevõistluse olümpiatulevik on küsimärgi all, on Ilvese eesmärgiks ikkagi medalid tiitlivõistlustel.

"Number üks on ikkagi see hüppepool, et ma läheks Rukale niimoodi, et isegi kui ma mingeid supertulemusi ei tee, näen, et olen sellele väga lähedal. Just enesekindlust saada, et ma hüppan heal tasemel, siis on väga lihtne seda sporti tegelikult teha. Kui see asi on paigas, loob see ikkagi nii suured eeldused headeks tulemusteks. Murdmaavormi poole pealt me ju ei rihi kunagi sinna Rukale ennast tippvormi, see vaikselt peaks sealt siis võistlustega paremaks minema. Tulemuslikult ikkagi, ega see medalijaht käib endiselt tiitlivõistlustel. See on suur eesmärk ja siis tahaks sellist ilusat ja toredat head MK-hooaega aega ka, et ei peaks seal piltlikult öeldes lihtsalt võistluselt võistlusele käima ja kannatama," muigas Ilves.

Kui eelmisel MK-hooajal kuulus kalendrisse kümme etappi, siis algaval hooajal on neid 11 ning üle pika aja naastakse USA-sse, kui Lake Placidis võisteldakse 4.-6. veebruarini. See ei ole sportlastele aga lihtne katsumus, sest eelnev, Seefeldi etapp lõppeb vaid viis päeva varem ning kohe pärast Lake Placidit liigub karusell juba Lahtisse hooaja eelviimasele MK-etapile. Pärast seda ootab juba MM.

"See on väga äge, et meil on tegelikult praktiliselt täiesti kalender täis," rõõmustas Ilves. "Terve jaanuar on täiesti täis kuni MM-ini, mis on veebruaris ja siis märtsis on vist ainult Oslo, üks võiks seal veel märtsi lõpus juures olla, aga muidu kalender on väga ilus. Ja eks siin tulebki nüüd teha häid otsuseid just MM-i suhtes. See Ameerika etapp on väga äge ja tore, aga see nõuab väga palju, arvestades seda, et terve jaanuar on ikkagi täisgaasil andmine. Siis tuleb see Seefeldi kolmikvõistlus ja siis peaks kohe järgmine päev lendama Ameerikasse, seal kolm võistlust tegema, siis tagasi... kuidas see mõjutab keha ja kas see üldse on mõistlik. Ühesõnaga kuskilt tuleb mingi loobumine teha MK-l, et muidu see MM-i vorm suure tõenäosusega ei ole kõige parem just murdmaa poole pealt. Aga jah, võistlemist tuleb palju ja loodetavasti keha peab vastu."

Ilvese sõnul oli ROK-i otsusega kahevõistlus olümpiaprogrammist välja heita alguses väga raske leppida, kuid nüüd ei ole teha muud, kui tõestada, et ala jätkab arenemist ja väärib ikkagi oma kohta.

"Eks see algul oli kindlasti meeletu šokk kõigile, et nüüd panemegi pillid kotti ja ongi läbi, aga noh, tegelikult see päris nii must ei ole," tõdes Ilves. "See hooaeg ei muutu tegelikult mitte midagi, vaatame, kuidas hakkab seal järgmine hooaeg, kõikide võistluskalendrite ja rahastustega. Okei, me suure tõenäosusega jääme 2030. aastal [olümpialt] välja, aga siis on juba see, et sul on midagi ala mõttes müüa; tuleb kuni 2034. aastani vastu pidada ja näidata, et ala areneb."

"Alati sellistel mustadel otsustel on ka mingi hea pool, et FIS-il tuleb võtta jalad kõhu alt välja, neil tuleb rohkem ennast tõestada, läbi suruda. Mõned aastad ongi siin nimesi nimetamata mõned inimesed olnud liiga mugavad ja pole piisavalt pingutatud, kindlasti ka sellepärast oli see otsus mõneti selline. Pole olnud inimesi, kes seda ala nui neljaks läbi suruks igalt poolt ja võitleks selle eest," mõtiskles ta.