Niisiis valis Eesti Olümpiakomitee täiskogu 18. juunil olümpiaorganisatsiooni presidendina ohjama Erich Teigamäe. Hääletas 113 EOK liiget, kehtetuks tunnistati kaks hääletussedelit. Teigamäe võit oli ootuspärane ja veenev: ta kogus 79, vastaskandidaat Even Tudeberg 32 häält. Esimese hooga on Teigamäel presidendiametis toimetamiseks 28 kuud – järgmised valimised toimuvad pärast Los Angelese suveolümpiat 2028. aasta sügisel.

Teigamägi on siinses spordisüsteemis tegev olnud veerandsada aastat: 19 aastat kergejõustikuliidu presidendina, 2008 – 2016 EOK täitevkomitee liikmena, 2020 – 2024 EOK asepresidendina. 2024. aasta sügisel kandideeris ta ka EOK presidendivalimistel, jäi aga esimeses voorus alla Kersti Kaljulaidile ja Urmas Sõõrumaale.

Teigamäe jaoks olulised märksõnad on "tippsport" ja "medalid", ka on ta rõhutanud turvalise spordi olulisust. Ja küllap ka aprillis Kersti Kaljulaidi tagandamisega tipnenud sündmuste valguses on ta leidnud, et spordis on vaja töörahu ja vähem vastandumist.

Oma 18. juunil EOK täiskogu istungil peetud kõnes mainis ta EOK töö põhiraskuspuntkideks saavutus- ja tippspordi edendamist; et EOK peab olema organisatsioon, kus alaliitude hääl on selgelt kuulda; kui oluline on eri valdkondade abi sportlase teekonnal ning rõhutas töörahu, usalduse ja selge juhtimise tähtsust.

Siinkohal on paslik meenutada Erich Teigamäe eelkäijaid EOK esimehe või presidendi ametis: Friedrich Akel 1924 – 1931), Johan Laidoner (1934 – 1940, 1931 – 1934 esimehe kohusetäitja), Arnold Green (1989 – 1997), Tiit Nuudi (1997 – 2001), Mart Siimann (2001 – 2012), Neinar Seli (2012 – 2016), Urmas Sõõrumaa (2016 – 2024), Kersti Kaljulaid (2024 – 2026).

Ja veel. Kuni tänavuse aastani võisime tõdeda, et ROK-i liikmelisus on olnud kahel eestlasel: Friedrich Akel oli rahvusvahelise olümpiaorganisatsiooni liige aastail 1928 – 1932, Joakim Puhk 1936 – 1942. Tänavu veebruaris valiti kolmanda eestlasena ROK-i liikmeks Johanna Talihärm, aastail 2026 – 2034 kuulub ta olümpiaorganisatsiooni sportlaskomisjoni.

Selliste suundumuste olulisust rõhutas ka Erich Teigamägi, kui palusin tal 15. juunil Milano Cortina olümpiaraamatu esitlusel minu eksemplari kirjutada, millise sõnumi Eesti spordi tervise kohta saime tänavuselt taliolümpialt. Niisiis on Teigamägi mu raamatusse kirjutanud: "Selle olümpia suured võidud – Henry hõbe ja Johanna ROK-i liikmeks!"

Jah, sooviks kogu südamest, et sellisteks tõdemusteks oleks põhjust ka tulevikus.

Lõpetuseks paari sõnaga jalgpalli MM-ist. 48 koondist finaalturniiril – liiga palju, olin enne turniiri algust skeptiline. Kaks mängu on mu arvamust muutnud: Hispaania – Roheneemesaared 0:0, Portugal – Kongo 1:1. Kui poolemiljonilise elanikkonnaga Roheneemesaarte koondis jätab Euroopa meistri Hispaania kuivale ja Kongo teenib esimese punkti MM-i finaalturniiril Portugali vastu, sisendab see ka väetimatele suures mängus terake lootust.

Ühtlasi näitas avavoor, et 24. juunil 39-aastaseks saaval võlur Lionel Messil on veel piisavalt padruneid salvedes. Hat-trick kohtumises Alžeeriaga kergitas Messi 16 väravaga MM-ide finaalturniiride tippsnaiprite edetabelis sakslase Miroslav Klosega esikohta jagama. Neist vaid ühe tabamuse kaugusel on 41-aastane Portugali tuus Cristiano Ronaldo. Tõsi, tema avamängus Kongoga jalga valgeks ei saanud.