Ka 2024. aasta sügisel EOK presidendiks kandideerinud Teigamägi asepresidentideks on kahekordne purjetamise olümpiamedalist ning spordijuht Tõnu Tõniste, üle 30 aasta Eesti ja Euroopa jalgpalli arendamisega seotud olnud Anne Rei, pikaaegne Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu ning endine rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni president Leho Haldna. Teigamägi tõdes, et tema valimisprogramm sarnaneb suuresti sellele, mis oli kirjas juba 2024. aastal.

"Kiired muutused ei ole spordis üldse kohased. See, et vahetevahel tehakse kiireid liigutusi on väga teretulnud. Eesti sport vajab täna töörahu ja usaldust. Selles osas oleme vastaskandidaadiga peaaegu ühel nõul," märkis Teigamägi.

Endise tippsportlase Tudebergi asepresidendikandidaadid on kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool, Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, EOK täitevkomitee liige Mart Tarmak ja endine tippsportlane Saskia Alusalu.

Postimehe spordiajakirjanik Priit Pullerits kritiseeris maikuus oma arvamusloos Tudeberg, väites, et tema konkurentsi lülitamine peab jätma mulje, et tulevad korralikud demokraatlikud valimised. "Mina võtan kandideerimist väga tõsiselt. Olen olnud sportlane, spordikommentaator ja Spordilehte välja andnud. EOK ei ole enam see, mis ta oli aegade alguses, kui Eesti sai vabaks ja taasloodi EOK. Siis pidi tõesti palju paberile jooniseid ja plaane tegema. Tänaseks on see suuresti tehtud. Kõike ei pea muutma. Minu kandidaatur ei ole näitemäng, absoluutselt mitte. Kandideerime Erichuga ausatel, õigetel põhimõtetel. Oleme paljudes asjades ühel meelel," sõnas Tudeberg.

Teigamägi tõi välja, et Eesti sport vajab töörahu. "Paljusid asju võeti viimase paari aasta jooksul lahti. Minu arvamus on see, et neid asju ei saa tagasi pöörata. Ma ei arva sugugi, et kõik need asjad, mis on tehtud, on tehtud halvasti või Eesti spordile mitte mõeldes. Lihtsalt see aeg on olnud väga lühike, et osade asjade tulemust isegi teada saada," märkis ta. "On küsimusi, milles spordirahvas on väga pinges, nii palju kui minu kohtumised näitavad. Ja on küsimusi, kus pinge on pigem naljavormis. Ma arvan, et vajatakse juhtimisstruktuuri, vajatakse selget arusaama, kes on need inimesed, kes EOK juhivad ja millised plaanid on neil nii järgmiseks kaheks aastaks kui ka võib-olla pikemaks ajaks."

Eelmisele EOK presidendile Kersti Kaljulaidile heideti ametiaja lõpus ette läbipaistmatut rahakasutust, Eesti sporti lõhestavat tegutsemist ja ka tema juhtimisstiili. Tudebergi arvates sai Kaljulaidile saatuslikuks kitsaskohtade välja toomine. "Olen tundnud kõiki EOK presidente alates Arnold Greenist. Kõik nad on midagi head teinud. Viimase presidendi teene oli vast see, et tulid kitsaskohad spordis esile, mis oleksid varem või hiljem tulnud. Tulid pigem varem. Ilmselt see saigi põhjuseks," ütles ta.

Tudeberg ei nõustunud peaministri Kristen Michali arvamusega, et Kaljulaid kaotas ameti "tigedate vanameeste" tõttu. "Sport on ju ikkagi ühtne ja suur süsteem ja pika inertsiga. Päris nii pole, et keegi võetakse võetakse maha ja keegi pannakse pukki. Valitakse see, kes tahab ja suudab organisatsiooni strateegiliselt juhtida, koondada tarkust, mis võib-olla on täna natukene eemale läinud, uuesti tagasi ning rahustab alaliite ja teeb võimsa programmi, kuidas treenerite haridust ja kvalifikatsioone tõsta."

Tõnis Sildaru mõisteti hiljuti Harju maakohtus süüdi oma tütre, freestyle-suusataja Kelly Sildaru vara omastamises ning mõistis talle karistuseks kaks aastat vangistust kaheaastase katseajaga. Sildaru esitas eelmisel nädalal apellatsiooniteate, millega soovib vaidlustada Harju maakohtu otsust. Teigamägi ei usu, et EOK peaks tegelema peretülide lahendamisega.

"Kui spordi turvalisusest räägime, siis sport peab olema turvaline. Ma selles osas mingeid muid lahendusi ei näegi. Ei täna ega homme ega pikemas tulevikus. See juhtum on selline, mis on nii paljude erinevate lõikude kaupa meile tuttavaks tehtud, aga nagu saatejuht juba ütles, siis EOK ei lahenda peretülisid. EOK saab olla uhke, et võitsime viimaselt taliolümpialt medali ja see noor mees, kelle pikk sporditee on alles ees, EOK saab talle nõu anda. Mina olen alati valmis laua taga inimesi ära kuulama, aga mingit täiendavat tüli õhutada ei taha," sõnas Teigamägi.

"Karjutakse ju ka raja ääres ja tribüünidel. Ärme nüüd päris pehmeks mine. Sport tahab pingutamist ja jõudu ja eneseületamist. Selleks on vaja innustada. Teinekord tuleb jõud läbi valu ja pisarate," lisas Tudeberg.

Kolmapäeval kirjutas Helsingin Sanomat, et Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) langetab peagi otsuse, millega lubab Venemaa ja Valgevene sportlased tagasi olümpiamängudele oma riigi sümbolite all. "ROK-i retoorika on ka eelmise presidendi [Thomas Bachi] ajal olnud mitmeti mõistetav. Miks ROK seda teeb, seda on minu käest raske küsida. Kogu oma senise sporditegevuse juures olen mina kogu aeg rõhutanud, et seni kuni sõda ei ole läbi, seni ei saa arutada Venemaa ja Valgevene tagasipöördumist rahvusvahelisse sporti," kinnitas Teigamägi.

"Erichul on põhimõtteliselt õigus. On lihtsalt vaja tõhustada seda võimalust olla ROK-ile lähemal, kaasa rääkida ja mõelda. Kindlasti on uue EOK presidendi üks ülesanne rahvusvahelised sidemed väga võimsalt üles ehitada. Mitte ainult ROK-iga, vaid ka Skandinaavia riikidega ja kogu Euroopaga. Et saaksime seda tarkust ja teadmisi õigel ajal ning oskaksime vastavalt reageerida," lisas Tudeberg.

Teigamägi hinnangul ei tuleks EOK tööd mõõta ainult tiitlivõistluste medalitega. "Väljaspoole paistavad ainult medalid, aga nende medalite taga on sportlaste, treenerite ja alaliitude töö. Nemad on need, kes Eesti spordile väärtust loovad. Loomulikult EOK president või juhatus tahavad, et sportlased võidaksid medaleid ja nad pingutavad selle nimel, aga selle töö ja spordivaimustuse peab teostama sportlane koos oma abilistega."

Tudeberg näeb, et EOK peaks rohkem innustama treenereid välismaale minema. "Kandepinna hoidmine, oma tippude tootmine ja rahvusvaheliste võistluste toomine Eestisse on oluline, et ala järjepidevus säiliks. Eelkõige on vaja väga palju tegeleda treenerite, nende kasvatamise ja koolitamisega ning nende teadmiste parandamisega. Selleks peaksime neid Euroopasse saatma. Peame ka rohkem sporti digitaliseerima. Oleme ju digiriik. Näiteks spordipassid, kus lapse kasvamine on näha ja saame seda jälgida. Sellisel kujul saame õppida palju asju läbi ekraani, sest meil ei jagu treenereid igasse maakonda, väiksesse linna või külasse väga häid treenereid. Aga kasutades kaasaegseid meetodeid on EOK ülesanne seda korrastada ja tõhustada."

Team Estonia tänavuse aasta eelarve on 9,7 miljonit eurot, mis on võrreldav Norra murdmaasuusakoondise eelarvega. "EOK on väga laiapõhjaline organisatsioon. On olümpiaalad, on mitte olümpiaalad, on spordiühendused, on maakonnaliidud ja ka eraisikute liidud. Ootused EOK-le on väga laiapõhjalised. On organisatsioone, kes ootavad riigi raha, mida EOK on määratud jagama, suures osas Team Estonia raha. Ja on palju ühendusi, kes soovivad näha oma rolli Eesti spordis ja tihtipeale tundub, et see ühendus on kadunud. On see siis kommunikatsiooni probleem või midagi muud. Mingid päevad tagasi vaatasin 1990. aastate EOK koosolekute dokumente. Kui aus olla, siis räägiti peaaegu samadest asjadest: raha, treenerid, noortesport ja kuidas võita rohkem medaleid," sõnas Teigamägi.

"Raha ümber jagamine ei saavuta mingit efekti. Peame kasvatama spordiimporti, et siia tuleks rahvusvahelisi võistlusi, et inimesed tuleksid siia taastusravi saama või treenima. Peame tegema ettevalmistusi, et näidata, et inimesed on siia teretulnud," märkis Tudeberg. "EOK-l võiks olla oma väike osakond või inimene, kes aitab alaliitudel vormistada pabereid õigesti, õiges keeles, õigetele adressaatidele, et see toimiks. Ei saa eeldada, et kõikidel alaliitudel on need inimesed olemas, kes saavad veenduda, et kõik õiged sammud on tehtud selleks, et siia tuleks rahvusvahelisi võistlusi."

"Rahvusvahelisi võistlusi Eestisse tuua on lihtne, aga sellega tuleb tegeleda," jätkas Teigamägi. "Kui olin kergejõustikuliidus, siis tõime üle kümne rahvusvahelise spordiürituse, mis olid kõik üleeuroopalised ja tõid natukene raha juurde meie rahakotti. Aga need tõid väga palju raha Eesti riigi rahakotti. Toetan Eveni arvamust, et suurematel alaliitudel on know-how'd. Väiksemate alaliitudega tuleb konsulteerida, kuidas seda paremini teha. Aga raha ümberjagamine, et valime prioriteetsemad spordialad, ei muuda midagi. Paratamatult ei saa riigi toetus olla eriti suur. Olukord on selline nagu täpselt on."

Mõlemad kandidaadid puudutasid ka varem meedias läbi käinud mõtet, et spordi rahastamine võiks tulla näiteks Kaitseministeeriumi või mõne muu riikliku struktuuri poolt. "Eesti kaitsevõimes mängivad olulist osa sportlased. Tugevad ja terved Eesti mehed ja naised. Sellega säästame Sotsiaalministeeriumi kassat ravikulude pealt ja kui meil läheb viis protsenti kaitsekulude peale, siis tegelikult põhjendatult peaks osa sellest olema selgelt seotud spordiga. Näiteks spordirajatised, mis kuuluvad kaitsejõududele, aga saavad ristkasutuses efektiivsema määratluse. Ei ole palju eraisikuid, kes tahaksid suuri halle ehitada. Peame mõtlema reaalselt, kes võtab selle tühjadel aegadel oma balanssi. Kui tulevad üritused sisse, siis näiteks uisutreeningud on selleks ajaks nädalaks või kaheks katkestatud. Me ei saa loota, et ehitame multifunktsionaalse halli ja kõik stabiilselt treenivad. Kui see on multifunktsionaalne hall, siis see pole spordihall," selgitas Tudeberg.