Filmi Tõrvas näitamine oli sealt pärit Magnus Kirdi jaoks kindlasti märgiline. Eraldi seanss korraldati kohalikele noortele. Rohkem kui kahetunnine teos oli väiksematele kahtlemata paras katsumus. Ka juba vanemate vaatajatega vesteldes sai selgeks, et kaaslinlase loo kõiki detaile nad enne filmi nägemist ei teadnud.

"Mis tal seal Dohas juhtus, seda ma vaatasin siis otse live'is. See oli väga kurb hetk ikkagi, mis tal seal juhtus. Ma arvan, et tervele Eesti rahvale oli see väga valus hetk. Ja ülejäänu kõik sain filmist teada. Väga palju isegi ei teadnud ja väga meelt avaldav oli," meenutas Tõrva noorvõrkpallur Kris Martin Väli.

"Minu jaoks oli see väga põnev vaatamine. Mis ma tooksin välja: mulle väga meeldis, kuidas oligi näidatud, et väikelinnast oli tulnud väga suur ja korralik sportlane. See oli väga inspireeriv, ma arvan, meie kõigi jaoks," ütles noorvõrkpallur Heliisa Pilm.

"See film oli tegelikult väga hästi tehtud. See just näitas neid kohti, mis avalikule silmale nähtavad ei olnud. Need treeningud, mis seal toimusid, ja see, mida uudistes ei räägitud. Kõik see," arvas jõuspordiharrastaja Jan Martti Raal.

Filmis ei anta ühest vastust küsimusele, kas vigastuse järel ette võetud teekond tipptasemele naasmiseks, oli lõpuks mõistlik või mõttetu. Erinevaid seisukohti jagab selles osas ka peategelane.

"Filmis võttiski selle suhteliselt hästi kokku. Kui ta seal kõige viimasel võistlusel ise käis – see, et ta suutis 70 meetrit ära visata. See näitas, et ta on suutnud tagasi tulla. Ta nägi, et tal on ka teisi võimalusi veel," märkis Raal.

Paljudel kohalikel on Magnus Kirdiga oma seos. Näiteks Liisa Uhtjärve isa oli Kirdi esimene treener – nii räägiti kodus spordimehest aastate jooksul omajagu. "Ta just tundub selline, et enamasti inimesed võivad ära tõusta. Nüüd ma olen nii kõva tegija! Aga tema ikka jääb kodukohta, toetab inimesi ja on abivalmis," ütles Uhtjärv.

Õhtusel sessioonil said kinosaalis kokku Tõrva kohaliku elu eestvedajad.