Nädalavahetus viiskümmend aastat tagasi – 3. ja 4. august 1974. Olin töötanud Eesti Raadios neli aastat ja mul avanes esmakordne võimalus vahendada raadioeetris rahvusvahelise kaaluga kergejõustikuvõistlust – kümnevõistluse kolmikmatši. See ala oli hinge pugenud juba Uno Palu ja Rein Auna aegadel, ent just kõnealune matš pööras mind lõplikult kümnevõistluse usku.

Väljavõte mu päevikust. 4. august 1974: "Kümnevõistlus Kadrioru staadionil: NSV Liit – USA – Saksa FV. Mitu otseülekannet nii laupäeval kui pühapäeval. Ilus ilm, palju pealtvaatajaid. Eestlased armastavad kümnevõistlust.

Publiku lemmikuks kujunes 25-aastane ameeriklane Bruce Jenner. Rõõmsameelne poiss, suurepärane suhtleja, pani rahva kaasa elama, jagas kõigile soovijatele lahkelt autogramme. Sai ülekaaluka võidu, kogus ainsana üle 8000 punkti (8308). Kaugust hüppas saltoga, see tekitas publiku seas palju elevust. Äratõuke hetkel publik rõkatas. Ameeriklane Jenner oli eestlaste vaieldamatu lemmik. Ka kümnevõistlus võib olla show.

Loomulikult rõõmustas Eesti publikut kõige rohkem Jaan Lemberi teine koht (7907 punkti). Muidu stoiliselt rahulik saarlane ei varjanud oma rõõmu.

Mul õnnestus Jennerit intervjueerida nii enne kui pärast võistlust.  Nägu naerul, ütles Bruce, et valmistub tõsiselt 1976. aasta olümpiaks. Ja tulistas kiirkõnes: Montreal, olümpiavõit, 8600 punkti."

Hiljem olen kõnealusele sissekandele lisanud: "Jenner pidas sõna: võitis Montrealis kulla maailmarekordilise 8618 punktiga. Aastaid hiljem sai temast naine: võttis juulis 2015 nimeks Caitlyn Marie, läbis jaanuaris 2017 soovahetusoperatsiooni."

See on aga hoopis muu lugu.

Naaskem kümnevõistluse juurde. Olen koos reportaaživõlurist kolleegi Erik Lilloga vahendanud kümnevõistlejate sooritusi kümnel tiitlivõistlusel, nautinud Daley Thompsoni, Erki Noole, Roman Šebrle, Bryan Clay ja nii mõnegi teise tipptegija esitusi.

Teine ere mälupilt seondub telenädalavahetusega lõppeva aasta juunis.

Niisiis, 10. ja 11. juuni: Tallinna Reaalkooli minust 53 aastat hiljem lõpetanud koolivenna Johannes Ermi kahepäevane teekond Rooma Stadio Olympicol, mis päädis Euroopa meistritiitliga. Olen 11. juunil päevikusse kirja pannud: "Juba avapäeva järel oli õhus kullahõngu: 4541 punkti, isikliku rekordiga 8484 võrreldes 111 punktiga plussis, teisel kohal norraka Skotheimi järel. Ja paugutas teisel päeval end kullale: 8764 punkti, Eesti kõigi aegade teine tulemus, hõbeda pälvinud Skotheim jäi 129 punkti kaugusele. Püstitas tiitlivõistlusel viis isiklikku tippmarki (100 meetrit, 400 meetrit, teivas, oda, kogusumma). See on tõesti võimas. Ja võimas on ka kümnevõistlejate seltskonna ühtekuuluvustunne."

2024. aasta oli Ermi karjääris omamoodi pöördepunkt, tema ümber koondunud tiimi töö andis esmast tagasisidet: sise-MM-il pronks seitsmevõistluses, suurel EM-il kuld isikliku tippmargiga.  Meenutagem Ermi hüüatust võidujärgses teleusutluses: "Daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud! Mida ma just tegin!" Jah, olümpial viis teivashüpe Ermi medalikonkurentsist, ent ka kuues koht 8569 punktiga on kõva sõna.

Johannes Erm on 26-aastane. Mis edasi? Uued tiitlivõistlused, silmapiiril terendamas Erki Noole Eesti rekord 8815. Ja uus rajajoon 9000. Ermi treeneri Holger Peeli sõnul on 9000 sihtmärgina tallel ja tabatav.

Eesti kümnevõistlus elab ja hingab. Johannes Ermil, Janek Õiglasel ja Karel Tilgal on veel nii mõndagi öelda.