Veebruaris ja aprillis sai Laine Põhja-Ameerika karikasarjas erinevatelt võistlustelt kolm esikohta ja kolm teist kohta, tänu millele kerkis ta FIS-i reitingupunktide edetabelis suurslaalomis 38. ja slaalomis 43. kohale ja pääseb järgmisel hooajal taas MK-sarja võistlema.

Jõudsid kolmapäeval Eestisse, kui tihti sa üldse kodumaale satud?

Hetkel kahjuks väga tihti ei satu, mul on ikkagi spordiala, mida siin Eestis on raske teha. Veedan palju aega Austrias ja seal ringi reisides ja siis ma teen ka samal ajal ülikooli Austrias ehk siis tekib aega natukene vähe. Eelmisel korral sattusin jaanuaris paariks päevaks Eestisse.

Nüüd saad aega olla kodumaal?

Nüüd saan olla natukene aega, üldettevalmistuse teen ikkagi suvel kodus Otepääl, seal on olud ja tingimused väga head ja on lihtsalt tore ju jälle koju tulla.

Lõppenud hooajal said MK-sarjas starte, aga olulisemgi on see, et Põhja-Ameerika kontinentaalkarikasarjas läks sul hooaja teises pooles väga hästi. Kuidas sa ise oma selle hooaja saavutused kokku võtad?

Põhja-Ameerika kontinentaalkarikasarjaga olen kindlasti rahul, seal ma tegin selle ära, mis ma endale ette võtsin, põhimõtteliselt minu jaoks ikkagi maksimaalne tulemus sealt. Eks see tase on kindlasti kõva, seal on palju vendasid, kes on ka maailmakarikal väga häid tulemusi teinud, aga mis siis maailmakarikaga [võrreldes] erineb, on lihtsalt see, et maailmakarikal on tase veel nii palju tihedam. Seal on ikkagi stardis tavaliselt 70 venda, kes kõik väga-väga hästi oskavad suusatada ja kõik annavad endast kõik.

Ja kui veel uuesti tagasi tulla selle juurde, kuidas ma enda hooaja kokku võtan, siis kindlasti ma ütleks, et eks ma olen ka ikkagi ju selles mõttes tavaline eestlane, et natukene rahulolematu ja alati oleks võinud ikkagi natuke rohkem, aga teatud eesmärkidega, mis ma ette võtsin, sain hakkama ja teatud asjad siis nüüd jäävad järgmiseks hooajaks.

Kui suure töö sa nüüd ära tegid sel hooajal, et oma positsiooni parandada ja mida sa nüüd siis ootad uuelt hooajalt?

FIS-punktide parandamine oli väga suur töö. FIS-punktidel on need limiidid ja slaalomi FIS-punktid ongi mul nüüd nii madalal, et kontinentaalkarikate sarjadel ma neid isegi enam parandada ei saa, saangi neid ainult maailmakarikal parandada. Selles mõttes see teeb suure vahe, et kui ma eelmised stardid olen maailmakarikal teinud, siis mu stardinumbrid on olnud seal umbes 60-65 peal ja siis nüüd nad tulevad sinna rohkem 35-45 vahele just slaalomis ja suurslaalomis. See teeb juba pildi kõvasti rõõmsamaks, sellepärast et eesmärk on maailmakarikal esimesest sõidust sõita 30 sisse, sest ainult top 30 saavadki üldse teise sõitu. Ja kui sa sealt umbes 35. tuled, siis see võimalus sinna 30 sisse sõita on kõvasti suurem, kui tuled 65. mehena.

Kas sa oskad hinnata oma taset just selles valguses, kui kaugel sa sellest top 30 tasemest oled? Või kui võrdsetel tingimustel saaksid seal meestega sõita, siis sa võib-olla oledki maailma top 30 mees?

Kindlasti oskan. Ma olen kindel selles, et mul need oskused ja üldkiirus on olemas, et kõike seda teha. Aga lihtsalt need tasemed, mis seal mäesuusatamises on, ongi väga suurelt selles stabiilsuse ehk siis need vennad, kes seal 30 sees on, nemad teevadki neid oma pöördeid, mis meil siis seal raja vahel umbes 50-60 on, nemad on neid hetkel võib-olla teinud vähe stabiilsemalt, kui mina seda veel teinud olen. Ja siis need, kes maailmakarikaid võidavad, nemad juba teevad võistlus-võistluse järel stabiilselt. Ehk siis seal on lihtsalt need tasemed, et kui ma võtan enda head pöörded ja võrdlen ka siin maailma parimate pööretega, siis sealt see vahe ei teki. See vahe tekib sellest, kui palju tema teeb neid häid stabiilseid pöördeid seal raja vahel ja kui palju siis mina teen. Ja sealt tekivad need vahed.

Mis on su suurim ambitsioon spordis?

Üleüldiselt lihtsalt maailma tipu jõuda. Ma olen Tehvandi tänaval üles kasvanud, mul on naaber olnud Kristina Šmigun ehk siis olümpiakuld on selline kõige-kõigem eesmärk.