Tiit Karuks: spordi ja poliitika lahusus on muutunud elukaugeks mõttekõlksuks

Teenekas raadioajakirjanik Tiit Karuks rääkis "Spordipühapäeva" kuukommentaaris spordi politiseerimisest ning ajaloo kordumisest.
2024. aasta suveolümpia alguseni on jäänud vähem kui neli kuud. See aastanumber meenutab meile taaskord vana tõde: ajalugu kordub.
Nelikümmend aastat tagasi ehk 1984. aastal boikoteerisid 16 idabloki riiki Nõukogude Liidu isalikul suunamisel ja eestvõttel Los Angelese suveolümpiat. Vastukaaluna korraldati pärast olümpiat Družba ehk Sõpruse mängud. Erinevate alade võistlused peeti üheksas riigis: peakorraldaja NSV Liidu kõrval veel Poolas, Ida-Saksamaal, Bulgaarias, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Põhja-Koreas, Kuubal ja Mongoolias. Osalejaid oli ligi 2300 ca 50 riigist, sealhulgas ka Los Angelese mängudel osalenuist. Avatseremoonia toimus suure pidulikkusega teadagi Moskvas Lužniki staadionil, kus süüdati ka mängude tuli.
Möödunud on 40 aastat. Pariisi suveolümpia künnisel teame, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee on peatanud Venemaa Olümpiakomitee liikmelisuse ROK-is. Agressorriigi Venemaa, samuti Valgevene sportlased saavad Pariisis kaasa teha vaid individuaalaladel nn neutraalsete atleetidena. Samuti puudub neil õigus osaleda mängude avatseremoonial. Tõsi, avatseremoonia aladel võimaldatakse neil siiski viibida.
Ja jõuamegi paralleelini 1984. aastaga. Vladimir Vladimirovitš Putini õnnistusel toimuvad tänavu septembris Moskvas ja Jekaterinburgis Sõpruse mängud. Sellest andis teada Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin. Osalejate hulga kohta esialgu andmed puuduvad. Ühtlasi soovitakse, et Sõpruse mängud hakkaksid regulaarselt aset leidma ka kaugemas tulevikus.
Niisiis: 1984, Los Angelese suveolümpia contra Sõpruse mängud; 2024, Pariisi suveolümpia contra Sõpruse mängud. Ajaloo grimassid.
Hoidkem sport ja poliitika lahus. Seda on mantrana jutlustatud aastakümneid. Paraku on see muutunud elukaugeks mõttekõlksuks. Ühelt poolt on ROK oma hiljutises avalduses nimetanud Sõpruse mänge Vene Föderatsiooni küüniliseks katseks sporti politiseerida ja märkinud, et Venemaa valitsus kavatseb vastupidiselt olümpiaharta aluspõhimõtetele ja ÜRO peaassamblee resolutsioonidele korraldada poliitiliselt motiveeritud spordiürituse.
Teisalt meenutaksin 2022. aasta sügisel Kremli kodulehel avaldatud pahalase Putini kirja, kus ta muretses, et ohus olevat spordi kõige sügavamad väärtused. Tsiteerin: "Venemaa vastu rakendatud agressiivsed sanktsioonid on mõjutanud muuhulgas ka sporti. Venemaa hääl on rahvusvahelisel areenil vaigistatud. See olukord on vastuolus spordi kõige sügavamate väärtustega, millest kõige olulisem on, et sport ja poliitika ei käi kokku."
Inimeste maailm on olnud läbi aegade selline paik, kus sõnad ja teod lahknevad olulisel määral. Küllap sobitub sellesse mustrisse ka ROK-i poolpehme tegevus.
Toimetaja: Maarja Värv