Eesti spordiloos on mõned märgilised nime- ja numbrikombinatsioonid, mis defineerivad erilist saavutust. Ivan Dratšovi juhendatud Kalev 68 on üks neist.

Peet Raig ja Kalle Kukk. Vennad Uljased. Henn Karits ja teised. Neid mängijaid teati ja armastati, sest nad olid võidukad ja nende edu alus oli nutikus, mitte toore jõuga maha löödud pallid.

Toona oli võrkpall üsna teistsugune spordiala – palju mängiti õues ning Vanja, nagu peatreener Dratšovi rahva seas kutsuti, juhendamisel sai just võrkpallist tõeline meeskonnamäng. Legendaarne kombinatsioon "esimene üles", termin "kuke hani" ja Peet Raigi kõike muud kui norme järgiv mängustiil. Neid jäljendati küla volleplatsil ja asutuste spartakiaadidel. Kõik tahtsid olla nupukad vollemehed, kes kavaldavad vastase üle.

Kalev 68 tuules on sündinud Eesti võrkpalli järgmised kordaminekud, mille puhul on alust viidata just sellele enam kui poole sajandi tagusele legendaarsele meeskonnale. Kalev 68 tegi võrkpallimängust eestlaste poolt armastatud mängulise mängu.