Kui Karksi-Nuia suur poiss Margus Hunt 2006. aastal kettaheites juunioride maailmameistriks krooniti, võeti seda Eestis kui täiesti normaalset nähtust. Suurte ja tugevate meestega on eestlased harjunud ning Gerd Kanter ja Aleksander Tammert olid selleks ajaks Eestist teinud juba tõelise kettaheitemaa.

USA-sse ülikooli siirdumine tundus asjade loomulik käik, kuid üha enam hakkas seejärel Hundiga seonduvatesse lausetesse tekkima sõnapaar "ameerika jalgpall".

See tundus harjumatuna, mõnele ehk isegi pühaduseteotusena, kui 2013. aasta aprillis valis Cincinnati Bengals Hundi uute mängijate valikul profiliigasse NFL. Oli selge, et Margus Hunt enam tagasi ei vaata ja traditsioone hindav spordisõber peab kodukamaral oma arusaamades korrektiive tegema.

Ligi kümme aastat kestnud ameerika jalgpalli profikarjäär on Eesti spordis teedrajav, mõtteviisi muutev, ka unetunde rööviv, sest Margus Hundi mängude järgi oma ööelu kohandamine sai paljudele harjumuspäraseks.

Margus Hunt murdis nii vastaseid staadionil kui traditsioone Eesti spordiloos, õpetades meile, et elame muutuvas ajas, kus igaühel on võimalus jätta oma jäljerada.