Vehklemine ja Haapsalu käivad kokku. Siin linnas on tänapäevil kohtumine medaleid võitnud vehklejaga oluliselt igapäevasem kui Valge Daami ilmumine piiskopilinnuse müüriaknale. Eesti vehklemiskuurordist on pärit pikk rida nimesid olümpiavõitja Katrina Lehiseni välja. Kui seda telge mööda ajas tagasi liikuda, saab iga reas oleva nime juurde põhjusega lisada veel ühe – Endel Nelis.

Oli aasta 1950, kui Tartu Ülikooli lõpetanud Endel Nelis Haapsallu jõudis. Kas just täpselt nii, nagu Märt Avandi kehastatult filmis "Vehkleja", aga kohal ta oli ja ehitas Eesti spordilukku midagi erilist. Ta tegi ühe linna tuntuks läbi suurvõistlustelt medaleid toonud spordiala – vehklemise.

Alustada millegi uuega ajal, kui Stalini riigis oli kahtlane igasugune kõrvalekalle nõukogulikest normidest, see nõudis julgust, tahet ja kindlasti veel midagi sõnastamatut.

Endel Nelisel oli nii julgus, tahe ja eriti see sõnastamatu "miski", mis on kandunud edasi ka lastesse Helenisse ja Peetrisse, kes vehklemistreeneritena isa poolt alustatud teed jätkavad.