Eestis ei olnud palju sportlasi, kes oleks olnud oma ala tipus nii kahe sõja vahelises Eestis kui okupatsiooniajal Nõukogude Liidus. Paul Keres oli üks nendest.

Eesti oli seni olnud raskejõustiklaste maa, aga 1939. aastal lõpul tulid noored Eesti mehed maleolümpial kolmandaks ning aasta varem jõudis Paul Keres MM-i tiitlimatši lävele.

Maailmameistritiitlile ei õnnestunud aga Keresel mängida ei siis ega ka sõjajärgsetel aastatel. Igavene teine, öeldi tema kohta. See polnud märtritiitel, vaid kinnitus tõdemusele, et mitte kõik siin elus ei sõltu sinu oskustest ja võimekusest, vaid ka muudest teguritest. Näiteks poliitikast.

Erakordselt mitmekesise mängustiiliga Paul Keres oli Nõukogude perioodil eestlastele saadik omariikluse ajastust. Andekas rahvuskaaslane, kelle viisakus, tarkus ja saavutused hoidsid üleval iseseisvuse usku võõrriigi ajutises alluvuses, ka pärast oma lahkumist 1975. aastal.