100 spordihetke | Kergejõustikutšempionid Lossmann ja Kolmpere
Tänavu 8. detsembril täitub 100 aastat olümpialiikumisest Eestis. Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetus valis sel puhul välja Eesti spordisajandi sada olulisemat spordisündmust ja -lugu. Sarja 17. lugu viib meid sajanditagusesse aega, kui maratonijooksu olümpiahõbeda võitis 1920. aastal Jüri Lossmann ja kümnevõistluse olümpiapronksi 1924. aastal Aleksander Kolmpere.
Esimesed olümpiamängud sini-must-valge lipu all Antwerpenis 1920. aastal ja maratonijooks. Nende sümbolite ühisnimetaja on üks mees – Jüri Lossmann.
Jooksmine on kergelt mõistetav spordiala – kes ees, see on võitja. Arusaadav ka siis, kui võistlust pole võimalik otseülekandes jälgida. Sada aastat tagasi mõistagi ei saanud, aga teadmine, et meie oma Eesti mees, Jüri Lossmann võitis maratonijooksus olümpiahõbeda ja ületas finišijoone soomlasest olümpiavõitjast Hannes Kolehmainenist vaid 13 sekundit hiljem, oli toona selge kõigile.
Eesti mees on klassikalisel spordialal üks maailma parimatest. Napilt kahe aasta vanuse Eesti riigi jaoks oli see teadmine väga suur asi. Nagu ka see, kui 1922. aastal püstitas Aleksander Klumberg esimese ametliku kümnevõistluse maailmarekordi.
Olles üks Tallinna Kalevi legendaarsetest düünipoistest, võitis Aleksander, eestlaste jaoks lihtsalt Lex, Pariisi olümpial 1924. aastal pronksmedali, pannes sellega aluse Eesti kümnevõistlejate medalireale ja, mis veelgi tähtsam, armastusele selle kergejõustiku kuningliku ala vastu.
Toimetaja: ERR Sport
