Jüri Tarmak polnud eeslavamees siis, kui võistles, ega ka hiljem. Teda kõige paremini iseloomustav omadussõna on tagasihoidlikkus.

Kui Tarmak 1960. aastatel Leningradi astronoomiat õppima läks, kadus ta spordilava sügavusse veelgi rohkem. Et siis 1972. aasta Müncheni olümpia ühe peategelasena kõiki jahmatama panna. Eestlane on kõrgushüppe olümpiavõitja! See tundus uskumatu saavutus ka selle fakti korduval esitamisel.

Kõrgushüppesektorisse oli juba saabunud flopi ajastu, kuid Eesti mees, ühena viimastest suurtest rullstiili hüppajatest, teadis, mida tegi ja jõudis imelistesse kõrgustesse nii otseses kui kaudses mõttes.

Kui sportlastee läbi sai, naasis Jüri Tarmak Eestisse ning hoidis end harjumuspäraselt varju. Tegeles harrastusorienteerumisega, oli sageli kohal, kui pidulikult Eesti olümpiaasja aeti, aga tema puhul ei pruukinud asjast veidi kaugemal olevad inimesed sugugi taibata, et toosama vahva vuntsi ja härrasmeheliku käitumisega tagasihoidlik tegelane ongi meie olümpiavõitja Jüri Tarmak.