100 spordihetke | Eesti – Läti jalgpallimatš 1940. aastal
Tänavu 8. detsembril täitub 100 aastat olümpialiikumisest Eestis. Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetus valis sel puhul välja Eesti spordisajandi sada olulisemat spordisündmust ja -lugu. Sarja kaheksas lugu räägib okupatsiooniaja alguses toimunud Eesti – Läti jalgpalli maavõistlusest, mille tähendus oli märksa olulisem mängu tulemusest.
Aeg-ajalt kingib elu meile spordivõistluse, mille ühiskondlik tähendus on suurem ja tähtsam kui võistluse tulemus. 18. juulil 1940. aastal leidis just selline sündmus aset Tallinnas Kadrioru staadionil.
Iseenesest ei olnud Eesti – Läti jalgpallimatšis ju midagi erilist, sest omavahel madistati naabritena igal aastal. Selleks hetkeks oli kõik aga teisiti. Euroopas käis II maailmasõda, baaside leping oli toonud Eestisse juba vene väed ja kuu aega varem toimunud juunipöörde käigus juhtis Eesti elu nõukogude-meelne valitsus.
Richard Kuremaa ehk Kuremaa Riksi väravatest võitis Eesti Lätit 2:1. See oli pikaks ajaks viimane Eesti koondise mäng ja üldse üks viimaseid suuri sinimustvalge lipu all toimunud rahvuslikkuse väljendamise sündmusi. Rohkem kui 8000 inimest oli staadionil, kirjutas Päevaleht toona.
Mängu järel liikus rahvas staadionilt Kadrioru lossi juurde, austama lossis koduarestis viibinud president Konstantin Pätsi. See oli hetk, kui korrakski veel said tuhanded eestlased tunda end vabana, vaadata sinimustvalgete lippude merd ja tunda uhkust oma 22-aastase riigi üle.
See oli jalgpallimatš, mis oma ajas oli tegelikult palju enamat kui Eesti – Läti maavõistlus jalgpallis.
Toimetaja: ERR Sport