Saatejuht Johannes Tralla küsis kohe esimese küsimusena Noole käest, et mis tema hinges toimus, kui ta kuulis Eesti suusatajate ülestunnistusi, mis paljastasid aastatepikkuse süstemaatilise dopingutarvitamise.

"Eks ta iga eestimaalase jaoks oli suhteliselt jõuline üllatus. Kindlasti ei saa öelda, et see oli oodatud, aga suusatajatega on olnud ju aastate jooksul aeg-ajalt probleeme. Aga sellist faktipõhist ja šokeerivat ning sellist sportlaste julget ülestunnistust ei oleks võib-olla isegi oodanud," kommenteeris Nool.

Erki Noole soovitus sportlastele, kes kaaluvad dopingut tarvitada, on seda mitte teha.

"Esimene soovitus on, et ärge rohkem kasutage arste ja ärge minge keelatud teele, kuna see vahelejäämise võimalus on ülikõrge. Ja kui tänasel hetkel enamus sportlased on olnud seda meelt, et põruda on võimalik ainult dopingukontrollis, siis teatud aladel on dopingukontroll olnud mitte ainult võistluste ajal, vaid ka võistluste väliselt. WADA on läinud selles suhtes efektiivsemaks, et alates 2002. aastast hakati suusatamisel ka tegema võistlusväliseid proove," märkis ta.

Nool rääkis, et praegune juhtum näitas, et osades riikides on väga efektiivne koostöö politsei ja kohalike antidopingu ühingute vahel.

Küsimusele, kas WADA on dopingut levitavate ja vahendavate organiseeritud kuritegevuse võrgustikega võitlemisel hambutu, vastas Nool vastuküsimusega, et mis on WADA mõte. "WADA üritab tabada dopingu tarvitajaid. Mis on WADA mõte? Et mitte anda teistele sportlastele keelatud eelist," lausus Nool.
Ta märkis, et organiseeritud kuritegevusega võitlemine ei olegi WADA pädevuses.

Saatejuht Johannes Tralla ütles, et kõige enam on dopingiga maailmas vahele jäänud kergejõustiklasi. "Ma kujutan ette, et te olete selles ringis näinud ja kuulnud nii mõndagi, mis täna paneb kukalt kratsima ja mõtlema, et ka teil oleks võinud neid medaleid olla rohkem," küsis Tralla Noolelt.

"Statistiline tõsiasi on, et kergejõustiklasi on aastate jooksul jäänud kõige rohkem vahele. Peab ka arvestama, et kergejõustiku harrastajaid on väga palju.

Kergejõustikus hakati väga süstemaatiliselt dopingukontrolle tegema alates 1988. aastast peale Ben Johnsoni dopinguskandaali," ütles Nool.

Nool ütles, et ta ei usu, et ta oleks dopingut tarvitades võitnud rohkem medaleid. "Mul konkurendid olid kuramuse tugevad ka. See sats, kellega me tegime, on kõigi aegade edetabelites olnud väga kõrgel kohal. Kümne hulgas on nad enamus olnud, kes minu eesti on medaleid noppinud. Ja nad olid väga pikaaegselt tipus. Me peame jälgima ka seda, kas keegi suudab kümme aastat järjest iga aasta näidata sama tulemust. Või keegi tuleb, tõuseb üles ning mingi aja pärast jälle langeb tagasi," sõnas Nool.

Nool rääkis, et ei taha küll spekuleerida, aga võib-olla olid tal dopingutarvitamise kahtlused mõndade endiste Nõukogude Liidu vabariikide sportlaste suhtes. "Aga nad kõik olid minust ka natuke nõrgemad. Minu sportlaskarjääri ei ole kunagi morjendanud see mõte, et äkki keegi tarvitab. Ma ei kahtlustanud dopingutarvitamises ühtegi seda meest, kes mind võitis," rääkis Nool.

Küsimusele, kas Noolele endale on kunagi pakutud aineid, mis lubaksid kiiremini joosta või kõrgemale hüpata, vastas Nool järgmiselt. "Kui mina alustasin seda, siis ma võitlesin sellega, et saaks toiduraha, et saaks pelmeene osta poest, mis maksis 10 krooni pakk. See järgmine tase on natuke liialt utoopiline mõelda," vastas ta.

Tralla viitas ka "Pealtnägija" loole, kus räägiti Eesti suusatajate kõrgest hemoglobiini tasemest veres. "See oli kõikunud kolme kuni nelja grammi piires ja mille puhul arstid ütlevad, et see ei ole füsioloogiliselt võimalik. See jätab mulje, et see on laialt levinud tipus," lausus Tralla.

Nool vastas, et pädev seda hindama, aga näiteks Jaak Mael on eluaeg olnud kõrge hemoglobiini tase. "Ainult mingite numbrite pealt ei tohiks ka spekuleerida, me peame teatud momentides olema väga faktipõhised. Me ei tohi inimesi süüdi mõista ainult emotsioonide põhjal," lausus Nool.

Nool ütles, et tema arvates on vähemalt 85 protsenti tippsportlastest puhtad. "Vähemalt kergejõustikus olen ma täiesti siiralt veendunud selles," sõnas ta.

Rääkides astmaravimitest, mis parandavad suutlikkust 30 protsenti, ütles Nool, et kui sportlasel esinevad astma näitajad, peaks ta jätma vähemalt ühe hooaja vahele. "Et sa ei tule enne maailma meistrivõistlusi astmaprobleemiga välja," märkis ta.

Nool rääkis, et Team Haanja ja Eesti koondis on üsna erinevad maailmad.

"Suusaliit ja Team Haanja on viimastel aastatel käinud väga jõuliselt eri teid. See on tekitanud konflikte nende omavahel, see on tekitanud pingeid olümpiakomitees. See on olümpiakomitee viga ka, et me ei ole jõulisemalt sekkunud konfliktide lahendamisse," ütles Nool.

Dopingutarvitamise kriminaliseerimise puhul tuleks Noole sõnul jälgida erinevaid aspekte. Näiteks on dopingutarvitamisele kallutamine kriminaliseeritud. Ta ütles, et praegu on seaduses halle tsoone ja need kitsaskohad tuleks lahendada.

Nool märkis, et dopingu välja juurimiseks Eestis tuleks hakata ka siin aktiivsemalt kontrolle läbi viima ja kõikidel aladel. "Loomulikult on see väga kallis, alaliitudel ei ole raha. Üks võistlussisene proov maksab umbes 500 eurot tükk. Tuleks leida finantse juurde antidopingukeskusele.

Nool tunnistas, et pärast dopinguskandaali ei ole Eesti suusatamise medalitel enam tema sellist väärtust, kui nende võitmise hetkel. "Aga mingi väärtus on kindlasti," sõnas ta.

Mati Alaveri nimetas Nool tänaseks Eesti spordi juurest lahkunud väga jõuliseks persooniks. "Ma loodan, et selliste persoonide probleeme me ei pea lahkama enam kunagi üheski sellises stuudios," ütles Nool.

Nool tõstis esile ka andestuse olulisust. "Andestus on ka väga tähtis, kuna kõikidel nendel sportlastel on lähedased, paljudel on lapsed, sugulased, tuttavad, sõbrad. Nii, et emotsionaalselt on see kindlasti väga häiriv, aga ma arvan, et iga päevaga läheb lihtsamaks," rääkis Nool.