Täna esitletakse ka PyeongChangi taliolümpia raamatut, mille kaanel on just nimelt Alusalu. "Pilti olen näinud ja see on väga uhke tunne. Ei osanud seda võib-olla ette kujutada," tunnistas Alusalu "Vikerhommikus".

Olümpiamängude ühisstardiga sõit oli 24. veebruaril ehk sellest on möödas poolteist kuud. Kui tihti veel võistluse peale mõtled? "Ega väga tihti ei mõtle. Tähelepanu on oluliselt juurde tulnud ja olen sellest rääkima pidanud päris palju, aga ise otseselt väga palju sellele ei mõtle," sõnas Alusalu. "Ühe korra olen vaadanud nii poolfinaali kui finaali, ma neid ei ole ka korduvalt vaadanud."

Kuidas oli finaalsõitu vaadata? "Tore, aga samas ma tean, mis ma tegin või mis ma mõtlesin, mingit üllatust ei tule, kui seda vaatan," muigas Alusalu.

Õige pea läheb Alusalu Jaapanisse, kus osaleb ühes telesaates – Aasias on eestlanna vastu endiselt suur huvi. "Kuna Koreas kiiruisutamine on rahvusspordiala, siis tähelepanu olümpia ajal oli päris palju. Eks vaatame, mis teisel pool maakera toimub," lausus Alusalu. "Lõputseremoonial oli igal lipukandjal juures vabatahtlik ja kõik vabatahtlikud tulid minu juurde pilti tegema, millest ma väga aru ei saanud, sest enamik lõputseremoonia lipukandjaid on medaleid võitnud või isegi mitu. Küsisin, miks te kõik minuga pilti teete? Ja nad ütlesid, et kas sa tead, et oled praegu kolmas Koreas guugeldatav inimene. Ma ei tea, kas see on fakt, aga nemad igal juhul ütlesid seda ja see oli minu jaoks suur üllatus, kui palju tähelepanu seal oli."

Olümpiamängudel saatis sind tohutu populaarsus, kas pidid sellega kogu olümpia aja rinda pistma? "See ikka oli, jah, kogu aja. Telefon oli suhteliselt punane. Pean ütlema, et pole siiamaani suutnud enda postkasti läbi lugeda, mul on päris palju lugemata kirju. Ei ole lihtsalt selleni jõudnud," tõdes Alusalu. "Eks seal tuli kindel fookus paika panna, ma ei saanud seal kirju lugeda ja sellega tegeleda, põhiline eesmärk oli ikka trennil. Pärast Eestisse tulekut on ka väga tihe graafik. Tavaliselt on hooajapausil eelarve kokkuajamine, nüüd on veel igasugused meediakohustused ja erinevad kutsed igale poole, mis on väga-väga tore, aga kõik on ikkagi minu energia ja minu aeg, mingil määral ka kulutused, kui igale poole ise sõidan. Väga tore on ja väga üllatav, kui palju tähelepanu sellest on tulnud ja kui paljudel inimestel on hea meel."

Kas olümpial oli vahepeal ka paanikahetk – esimest korda olümpial, ala alles päris võistluste lõpus, nii palju tähelepanu meedialt… "Ma ütleks, et ei olnud. Treener ütles ka, et enamik sportlasi läheks marru sellest tähelepanust, aga mind motiveerib," muheles Alusalu. "Aga ma arvan, et mul oli see, et kui trenni läksin, siis olid trennimõtted. See, et trenn oli olümpiahallis, jõudis kohale päev varem. Ma tõesti tundsin, et kogu vormiajastus läks väga täppi ja tundsin end väga hästi. See andis enesekindluse, et kõik on okei."

"Võib-olla endale ka tõestamise asi, kui seda iluteemat nii palju sisse toodi… see häiris päris palju, võib-olla see oli ka suureks motivaatoriks, et öelda, et ma ei tulnud selle jaoks siia. Häiris võib-olla see arvamus, et mul on selle võrra kuidagi lihtsam olnud…" arutles Alusalu. "See [välimusega seotud tähelepanu] on häiriv siis, kui ma vahel tunnen, et mind ei võeta tõsiselt sellepärast. Aga muidu on see nõme probleem, mille üle kurta."

Sa oled nüüd olümpia neljas naine, oletame, et saad paaril järgmisel aastal MM-il väga kõrge kaheksanda või üheksanda koha ja siis Eesti rahvas ütleb, et see pole neljanda koha kõrval midagi. Oled sa selleks pingeks valmis? "Ma ei saa vist sellele vastata. Eks ole näha, kuidas selleks valmis olen. Tahet on kõvasti edasi pingutada," kinnitas ta. "Kui treenerile ütlesin hooaja sees, et võtan mõneks kuuks aja maha ja trenni ei tee, siis ta ütles, et tahaks näha, kas see tuleb välja. Ei ole välja tulnud, olen ikka trenni edasi teinud ja juba jõudnud Euroopa pikima tõusu ära vallutada selle nn. puhkuseperioodi ajal. Tunnen, et mu ambitsioonid ei ole kindlasti selle neljanda kohaga lõppenud. Tahet on."