Artti, üks väga edukas hooaeg on jäänud sul suusahüpetes MK-sarjas ja tiitlivõistlustel seljataha. Kui vaadata, et tiitlivõistlustel on tehtud karjääri parimad tulemused, MK-sarjas on etapil tehtud karjääri parim tulemus, stabiilselt 30-sse ja teise vooru, rohkem punkte ühe hooajaga kui varasematega kokku, siis mind huvitab, et kui kõik on ju täiesti suurepärased saavutused, siis mis sulle endale kõige rohkem korda läheb?

Ma arvan, et stabiilsus oli sel hooajal märk, millega võin kindlasti rahule jääda. Päris palju tuli punktikohti ja ei olnud selliseid nädalavahetusi, kus ma oleks teist vooru pidanud kõrvalt või hotellitoast vaatama. Mõni siiski tuli, aga enamasti teises voorus võistlustel kaasas. See pakkus kindlasti rahuldust.

Mis on edasimineku taga?

Ma arvan, et esimene aasta Norra koondisega sai põhi alla ja natuke asjadega rohkem kurssi viidud. Teine hooaeg oli lihtsam jätkata, kus eelmine aasta pooleli jäime ja lihvida neid nurki siledamaks, mida on vaja hüppemäel teha. Kui tööd jätkata, siis võib see areng pikemalt jätkuda.

Kui suured olid su enda ootused? Kas tekkis väike soov, et esikümnes võiks rohkem olla või midagi suuremat ära teha?

Mul on mitu aastat olnud eesmärk lõpetada 30 hulgas MK-sarja kokkuvõttes. Sellega sain hakkama, aga ütleme nii, et kui hooaeg oli juba veebruaris või märtsi alguses, siis 20. kohad enam nii palju rahuldust ei pakkunud. Hing tahtis kindlasti ülespoole, aga sai vähemalt pärast esimest vooru kümne piiri lähedal oldud. Tulevastel hooaegadel kindlasti kümne piirimail.

Kevadel selgus, et Norra suusahüppetiim päris puhast mängu ei mängi. Ma isiklikult ei kahtle, et kõik proovivad leida need parimad võimalused. Räägime sakslastest, austerlastest, kellest iganes suures suusahüppetiimis. Kuidas sina tunnetasid seda, mis Norra tiimis toimub? Kui palju teadlik olid ja kui palju see sind mõjutas?

Teadlik ma ei olnud sellest. See mõjutas mind sellepärast, et kogu mu taustajõud pidid võistlustelt hooaja viimane periood kõrvale jääma. Pidin leidma varuvariandi ameeriklastega, et teha enda hooaeg lõpuni. Eks suusahüpped ole piiri peal mängimine ja piiride kompamine. Kõik teevad seda, et saada tipule lähemale.

Sul oli ka selliseid võistlusi, kus kombe läbi ei läinud. Mis sulle ette heideti?

Ühel lennumäe võistlusel võeti kasutusele uus mõõtmissüsteem, millega diskvalifitseeriti nii mõnigi kõvem nimi. See tuli ootamatult esile kõigile. See oli ka põhjus minu jaoks. Teine, kui ma mäletan, oli puusa ümbermõõt.

Kui palju saab oma kombedega mängida ja kes sind aitas? Kas oli sealt ka Norra abi või pidid ise hakkama saama?

Viimane osa hooajast pidime jätkama vaid ühe kombega. Seal ei olnud kombedega mitte midagi teha, kombed olid FIS-i käes. Me saime pool tundi enne võistlushüpet kätte. Kui mingi väike auk sisse tuli kombele, siis küsisid FIS-ilt luba, et seda ära parandada. Seda oli ka minul vaja teha. Kuna üks kombe sai väga palju hüppeid, siis õmblused annavad ikka vahel järele ja sain loa selle ära parandada.

Aga enne seda hooaja käigus?

Enne töötasin Norra koondisega ja üritasime neid kombesid teha nii heaks kui võimalik. Et pürgida tipu poole iga võistlusega lähemale.

Arvestades, mis Norra koondisega praegu toimub, kus mitmed mehed võetigi võistlustelt maha ja Norra võistles sisuliselt B-koondisega... Sina oled saanud Norralt seda abi, mida oled oodanud. Mitu hooaega juba. Kuidas tulevikku vaatad? Kas norralastega on võimalik edasi minna või mis tingimusel?

Siin läheb kindlasti natuke aega, kuni FIS välja mõtleb, mis nendega edasi saab ja kuidas Norra koondis üldse kokku pannakse. Kui see on selgunud, siis ma ei näe hetkel põhjust, miks ma ei peaks sel jätkama. Minu areng on liikunud edasi, olen rahul tulemustega. Olümpia-aasta on tulemas ja kui võtta uus süsteem vastu, siis võib see teistpidi kannatada.

Ja mis tingimustel sa ei saa jätkata? Siis, kui Norra koondist kui sellist ei ole?

Täpselt nii, aga ma arvan, et seal pannakse kindlasti koondis kokku ja leitakse võimalikult tugevad inimesed, kes aitavad koondist enne olümpiamänge kõrgesse mängu.

Mis need alternatiivid üldse oleks? Kas oled oma peas mõelnud?

Minul on kindlasti see, et staff'i pool peab olema tugev. Mina treenin Lillehammeris. Seal peaks olema vähemalt üks treener, kes käib koondisega nii võistlustel kui ka treeningperioodil kaasas. Samuti rätsep, kes teeb kombesid, et saaksime suvel testida. On vaja leida õiged lõiked ja materjalid.

Millal võiks selgus tulla?

FIS kuulutas välja, et suveks on neil leitud lahendus, aga kardan, et see jääb natuke hilja peale ja loodan, et nad teevad selle otsuse ja mahaistumise kiiremini. Siis saab kiiremini ka Norra koondisega läbi rääkida. Eks me ikka iganädalaselt räägime inimestega, et võimalikult kiiresti tulevik kindlustada.

Ma saan aru, et puhkus küll tuleb, aga mõtted lähevad vaikselt ka olümpiahooaja suunas. Selle hooaja pealt - missugune see mõte või unistus sellest järgmisest talvest oleks?

Vaadates möödunud hooaega, mis eile lõppes, siis ma arvan, et kuna olümpia on iga nelja aasta tagant, siis panen endale ka kõrge sihi. Lõpetada top kümne hulgas ja võimalusel pääseda ka Eesti olümpiakomitee B-kategooria peale.

Vaata ka ETV spordisaate lugu: