Valge arengu üle tunneb suurt rõõmu Tallinnas ala tagalat kasvatav treener Mart Markus. Just tema juures alustas Valge üheksa aasta eest kiiruisutajana treeninguid.

Mart, sina oled Joonas Valge treener olnud nendest esimestest hetkedest, kui ta kiiruisutamisse tuli. Mismoodi see koostöö teil on aastate jooksul läinud, et oled nüüd viinud ta ikkagi MK-sarja võistlejaks?

Hakkas ikka sellest, et ta tuli hokitrennist kõigepealt uisutamisse. Muidugi hakkas väga hästi kohe välja tulema, tal on sellist tehnilist andekust ja kõik, mis ma trennis ütlesin, seda ta ka tegi. Eks ta on olnud ikka pooleldi kasulaps mul, olen tal aidanud välismaale saada ja ikka silma peal hoidnud. Oli küll vahepeal kahtlejaid, kas tasub edasi teha, eelmine aasta jäi 0,01 MK-normidest puudu. Aga mina olin alati seda meelt, et peab proovima. Ma näen, et Joonasel on talenti ja ma arvan, et ta võib suuri sõite teha.

Tema treeningud on olnud siinsamas, Tondiraba hallis selle jääovaali peal ja siis Inzellis. Millest siis arenguhüpe nüüd tuli?

Tondirabast sai ta endale eelkõige väga hea kurvitehnika, mis oli tal juunioride klassis juba. Ma arvan, et nüüd see viimane arenguhüpe… eelmine aasta ei olnud üldse kehv, ta U-23 maailma karikal võitis, oli seal poodiumil. Aga sel aastal, ma arvan, võttis ta ise ennast rohkem kokku, keskendus sada protsenti uisutamisele ka suvel. Ja tänu sellele ja pikkade aastate tulemusel, mis ta on välismaal olnud, ta on hästi palju kogemusi saanud ja kõik on nüüd kuidagi kokku jooksnud ja nüüd sõidab mees nagu tippuisutaja.

Sul on olnud temaga seoses koostöö kogu aeg ka erinevate välistreeneritega.

Jaa. Esimesed aastad, kui ta läks, siis olin mina selline, kes igaks juhuks vaatas treeningplaane üle, aga ma sain aru, et liiga kontrolliv ei tasu olla ja järgnevad aastad ma juba usaldasin täielikult teisi treenereid. Ta on USA-s treeninud, Inzellis. Ta nüüd neli hooaega väljas treeninud ja tal on olnud selle aja jooksul kuus erinevat treenerit. Ma arvan, et iga treener on talle midagi uut õpetanud ja nüüd lihtsalt sellel aastal sai kõik kokku.

Kas see on tüüpiline kiiruisutamises, et nii palju treenereid vahetub?

Ei ole, aga paraku on Eesti nii väike riik ja me ei ole võimelised oma koondist looma. Võib-olla viie-kümne aasta jooksul meil on nii palju uisutajad, et saame oma koondise luua, meil on niisugune kindel grupp, aga hetkel seda ei ole. Marten [Liiv] leidis hea võimaluse Hollandis treenida, aga Joonas pidi oma kohta otsima ja ta leidiski Inzellis ühe tiimi, kuhu värvati välismaa uisutajaid. Hetkel on ta selle tiimi kõige tugevam liige. Inzellis treenivad ka erinevad koondised, paljud koondised tunnevad huvi, kas oleks võimalik Joonasega treenida, kuna ta on päris kiire ikkagi.

Nüüd, kui need MK-normid on täidetud, pidasite nõu ja otsustasite, et starti läheb ta jaanuaris Calgarys. Miks just sellise kaalutluse tegite?

Eelkõige selles mõttes, et need Aasia etapid on väga kallid. Kui Joonas nüüd on oma tulemused ära näidanud, läheb rahastus paremaks, ma arvan. Miks Calgary? See on maailma üks kiiremaid radu ja ma arvan, et ta võib seal väga head rekordit sõita, mis annaks talle juba aimduse, kuidas järgmine aasta võib see kvalifitseerumine olümpiale minna. Praegu meil on olnud küsimus sellega, kuidas me Euroopa meistrivõistlustel saame, kuna Aasia etappidega toimub Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseerumine. Marten on meile ühe koha juba välja sõitnud. Ma arvan, et ta sõidab ka teise koha meile välja, nii et Joonas ei pea ise Aasiasse minemagi.

See arenguhüpe on nüüd olnud päris hea. Mis sa arvad, kui palju veel selle hooajaga, kui nüüd kõvemaid starte tuleb ja treeningud on sellised kvaliteetsed, ta võiks edasi minna?

Me pidasimegi Inzellis plaani, et Aasia etapid vahele jätta ja natukene keskenduda treeningutele. 1000 meetrit saab kindlasti paremaks, tema teine ring ei ole kõige parem. Siis 500 meetris start kindlasti, mida saab paremaks. Aga mis tal on maailma tasemel, on esimene ring. Seda ta suudab tõesti maailma tippudega sõita. Näiteks samal ajal, kui ta võistles, olid ka Saksamaa meistrivõistlused ja ta oleks seal kindlalt poodiumil olnud. Praegu ongi, et natukene veel paremaks saada ja seda varu on veel kõvasti. Mul on kõige rohkem selle üle hea meel, et seda varu on. Ja et ei ole see, et kõik on ideaalne ja oma vormi tipus.

Ütlesid selle aasta veebruaris, et võib-olla Joonas on järgmise olümpiamees. Juba nägid seda võimalust arenguhüppeks. Nüüd paistab veel paremini see tulemus?

No mina olen niisugune optimist. Ikka täiesti optimist. Pessimistid ütlevad, et see on väga keeruline, mina ootaks Calgary tulemused ära ja ma arvan, et see on võimalik. Eelkõige ma näen seda 1000 meetris, see teise ringi varu on lihtsalt nii suur. Kui ta suudab selle teise ringi hästi sõita, siis olümpia pole üldse utoopia.

Kui palju hetkel neid kiiruisutamishuvilisi noori on, kes siin kodus ja välismaal treenivad? Sa ise käisid noortega just Inzellis ja osa noori jäi sinna harjutama.

Praegu meie selja taga ongi niisugune väike osa noortest ainult. Üle kümne juuniori ja noore praegu treenib Saksamaal, nemad on kokku see aasta kolm nädalat seal ja võistlevad. Lisaks on meil juunioride koondis, kes käib maailmakarikatel ja juunioride maailmameistrivõistlustel, mis on juba neljaliikmeline. Tegelikult see tase on üllatavalt hea, ma võrdlekski seda omaaegse Adavere tasemega, kui olid Marten Liiv ja Saskia Alusalu. Praegu on tase üldiselt väga hea.

Tagala on rõõmsalt olemas ja selliseid tippupürgijaid jagub?

Jaa. Peaasi, et oleks huvi, ei oleks loobumisi. Aga me proovimegi treeningud nii üles ehitada, et see oleks esialgu tore, lõbus ja hiljem läheb tõsiseks tööks lahti.