Pärast sõjategevuse puhkemist Ukrainas 2022. aasta veebruaris eemaldas rahvusvaheline suusaliit (FIS) oma võistlustelt Venemaa ja Valgevene sportlased. Erinevalt paljudest teistest spordialadest pole neid tänini tagasi lubatud ka neutraalse lipu all.

Venemaa murdmaasuusatajad on kõrgel tasemel ja nende puudumine tippkonkurentsist annab kindlasti protokollis tunda.

Sõjategevusele eelnenud Pekingi taliolümpiamängudel teenis neutraalse lipu alla kogunenud Venemaa koondis rohkem medaleid, kui keegi teine ehk 11. Norra oli pingereas teine kaheksa autasuga.

"Nende puudumisega ollakse juba harjunud," lausus 35-aastane Halfvarsson intervjuus väljaandele TT. "See on kurb, aga samal ajal on murdmaasuusatamine nii väike spordiala, et minu meelest vajame venelasi oma spordialale."

"Kuigi nad on korraldanud ajaloos palju jama ja viletsust, siis on nad siiski suur suusamaa ja me vajame neid. Kui nad naasevad enne sõja lõppu, siis on see samal ajal nii hea kui halb. Kõik oleks imelik."

Halfvarssoni noorem koondisekaaslane Linn Svahn on aga teist meelt. "Midagi ei ole muutunud ja seega ei tohiks ka midagi muuta. See on minu arvamus," sõnas 24-aastane suusataja.

Samas teine sprinter Jonna Sundling nii resoluutne pole. "Ma arvan, et tore oleks kõigi vastu võistelda. Ma tegelikult tunnen neist puudust. See on väga raske olukord. Ma ei oska öelda, mis oleks õige või vale."

Rootsi suusaliidu juht Karin Mattsson peab võimalikuks, et rahvusvaheline olümpiakomitee survestab suusaliitu venelasi 2026. aasta olümpiamängudele lubama. "See risk kindlasti eksisteerib," ütles ta.

Mattsson sõnas, et FIS-i juhatuses on tema ja kolm ülejäänud Põhjamaade esindajat tugevalt Venemaa ja Valgevene sportlaste võistlemise vastu.