Kirt ja 11 aasta tagune seitsmevõistluse MM-pronks Ikauniece tegid oma suhte avalikuks 2020. aasta veebruaris. Kaks aastat tagasi sündis neile poeg Lukas-Enzo. Saates "Hommik Anuga" räägiti eesti keeles, Ikauniece vastuseid vahendas tõlk.

"Olen hakanud läti keelest järjest rohkem aru saama tänu Lukasele, sest Laura räägib temaga läti, mina eesti keeles. Elementaarsetest asjadest saan aru, millest jutt käib," naeris Kirt saates. "Ma natuke räägin eesti keeles," ütles Ikauniece. "Laura võib-olla kardab rääkida, aga Lukasega ta räägib ka nii, et mõned osad eesti keeles ja eesti keelest aru saab ka hästi," lisas Kirt kõrvalt.

Režissöör Steiv Silma dokumentaalfilm "Magnus Kirt: Tagasitulek" keskseks eesmärgiks oli esialgu näidata Kirdi tagasitulekut pärast Doha MM-il saadud rasket õlavigastust. Filmi plaani kuulus Tokyo olümpiamängudele jõudmine, aga tippsporti tagasi tal ei õnnestunudki tulla.

"Kindlasti see oli selles mõttes raske periood, kus mingil määral kaotasin iseenda. Mitte, et sport või tagasitulek oleks raske olnud, aga need vigastused läksid ka vaimselt ebameeldivaks," rääkis Kirt. Ka Ikauniece karjääri segasid vigastused ja temalgi jäi suurele areenile tagasitulek poolikuks. "Temal kuus ja minul kolm operatsiooni. Tema operatsioonid on olnud oluliselt tõsisemad, nendest taastumine on võtnud nii kaua aega," tõdes Kirt. "Igal saavutusel on oma hind. Me maksame selle eest oma tervise ja kehaga," lisas Läti rekordinaine.

"Selles eluvaldkonnas parim olemine ei ole lihtne. Steiviga rääkisime ka filmi tegema hakates, et välja oleks toodud ka see osa, et see ei olegi lihtne: et lastel või noortel ei tekiks esimeste raskuste korral tunne, et pakiks asjad kokku ja prooviks midagi uut. Meid peegeldab see, et vigastustega lõppes karjäär, aga suures pildis see oli seda väärt," kinnitas Kirt.

Eesti rekordi üle 90 meetri viinud Kirt soovitaks vigastustele vaatamata tippsporti ka lastele ja noortele. "See distsipliin, rutiin, järjepidevus, enda piiri tunnetamine... kui oma karjääri tippvormis olles tundsin, et sain oma kehast kõik kätte - see tunne oli minu jaoks väga hea. Sa harjud pingega ja ülejäänud probleeme elus on niimoodi lihtsam lahendada," lisas ta.

Kirt tunnistas, et kui poeg ei tahaks tulevikus sporti teha, oleks see väga üllatav. "Ta on iga päev meiega spordisaalis kaasas, kõik tegevused on spordiga seotud, aga need ei ole peale surutud. Kindlasti me ei hakka talle ka spordiala peale suruma. Praegu ta käib väikelaste akrobaatikatrennis, tuleb proovida erinevaid asju," ütles Kirt.

Ka pärast sportlaskarjääri lõppu ei ole võidutahe Ikauniecest kadunud. "Laura on kindlasti rohkem võistlushimuline - ükstapuha, mida kuskil koos mängime. Käime kettagolfi mängimas, kui mängime korvpalli - see on äge," rääkis Kirt. "Minus on sellist võistlejahinge. Mängime sõbrannadega vabadel päevadel mõnikord padelit, kuigi mängin vaid sõpradega, on ikka raske kaotada. Alati on tahtmist võistelda," kinnitas Ikauniece.

Kirdi ja enne teda Eesti rekordit hoidnud Andrus Värniku tulemusteni pole Eestis nüüd jõutud. Tänavu krooniti Pärnus Eesti odaviskemeistriks Andry Harjakas 69.85-ga. Küll näeb Kirt, et tulevik ei ole üdini tume: "see ei ole selline asi, et lähed restorani, tellid steiki ja coca-colat ning järgmine hetk see sulle tuuakse. Mehed, poisid, naised, tüdrukud peavad tegema järjepidevalt õigeid asju ja nad on seda näidanud: vaikselt läheb asi paremaks," kinnitas ta.