Laupäeval püstitas Liiv 500 meetris Eesti rekordi, aeg 34,91 sekundit andis 20 võistleja konkurentsis 14. koha. Varasemat riigi rekordit parandas Liiv 21 sajandikuga. Kui pühapäeval 500 meetri sõit ebaõnnestus, siis oma lemmikalal 1000 meetris näitas Liiv, et on maailma tipule lähemale liikunud.

Aeg 1.08,51 pole küll Eesti rekord, kuid parim tulemus, mille Liiv kunagi Euroopa jääovaalidel välja sõitnud. See andis tippkonkurentsis koguni kuuenda koha. Võidumehele Kai Verbijle kaotas Liiv 1,16 sekundiga. A-divisjonis ehk tippmeestega ühes võistluskeskkonnas olemine paistab Liivile sobivat.

"Tunne oli hea, õnneks sain seda juba eelmisel nädalal kogeda," rääkis Liiv intervjuus ERR-ile. "Põhieesmärk oli teha neid asju, mida pean tegema. Esimesel päeval õnnestus 500 meetrit väga hästi, see tuli endalegi suure üllatusena. 35,12 pealt 34,91 peale minek on päris suur samm. Kahjuks teisel päeval 500 meetrit ebaõnnestus, kurvi keskel oli väike eksimus, selle tõttu kaldusin liiga välja. Korraks olin kurvis kahel jalal ja siis üritasin veel päästa, mis annab. Kahjuks läks nii. Mõned tunnid hiljem õnnestus 1000 meetrit ka väga hästi, ka see oli minu jaoks päris suur üllatus."

"Tunne on päris laes. Kui võistluse lõpetasin ja tablood vaatasin, ei uskunud seda aega. Oli väga edukas nädalavahetus," tõdes Liiv.

Käesoleva hooaja märksõna on stabiilsus kõrgel tasemel. MK-etappidel tegi Liiv mitmel korral ühe päeva jooksul kaasa nii 500 kui 1000 meetri sõidus. Sellises olukorras ennast emma-kumma distantsi jaoks hoida mõtet pole, vaid igas sõidus tasub üritada maksimumi.

"Võib-olla minu jaoks sobibki see, et 500 meetrit on enne 1000 meetri distantsi, siis saan viiesajas ennast tuhande jaoks lahti sõita. Samas tuleb mõlemas ikkagi sada protsenti keskenduda. Olen saavutanud stabiilsuse, mida treeneriga oleme arutanud ja see toob palju rõõmu," kinnitas rekordimees.

Kui vaadata 500 meetri tulemusi, kaotab eestlane maailma absoluutsetele tippudele esimese 100 meetriga umbes 0,3 sekundit. Kas seda vahet oleks võimalik tagasi teha?

"Veel on võimalik 100 meetrit arendada, kuigi olen suhteliselt suure hüppe teinud," tõdes eestlane. "Eelmine hooaeg startisin suhteliselt stabiilselt 10,00 - 10,02, nüüd olen saanud alla 9,90. Minu teada on kõige kiirem start 9,86, palju poisse on teinud 9,87, 9,88. See tuleb pussitades, aga varu on veel. Arvan, et olen ikkagi rohkem 1000 meetri uisutaja."

Õnnestunud etteasted MK-sarjas peaksid Liivile kõigi eelduste kohaselt tagama võimaluse startida MM-il nii 500 kui 1000 meetri distantsil. Maailmameistrivõistlusteni jääb poolteist nädalat.