Tarmo Tiisler: tingimusteta armastuse olulisusest

Kui saabub uus sügis, peaksid algama uued pallimängusarjad. Selleni on aega umbes pool aastat. Oleme haavu lakkunud, suvega ehk vaimu korda saanud ja nüüd siis tahaks, nagu ikka: Kalev/Cramo vs Rapla; Saaremaa vs Bigbank; Serviti vs Kehra.
Selles on vist kõik ühel meelel, et "nagu ikka" sel sügisel ei tule. Küll aga usuvad ilmselt hetkel veel kõik, et midagi kindlasti tuleb.
Just nendes uutes oludes saab selgeks meie tegelik spordihuvi ja -armastus. Tingimusteta armastus.
Kas esialgu piisab sellestki, et meil on üldse, mida vaadata ja kellelegi kaasa elada. Kas Andres Sõbra välja käidud poolprofiliiga on meile piisav? Meile, vaatajatele, kes me oleme juba aastakümneid harjunud oluliselt seksikama pildiga, kui see, mis hetkel terendab.
Või kui sellest ei piisa ja me nina kirtsutame, mis siis? Ei vaata ja kõik?
Võimalik, et vähemalt mõneks ajaks saab ka spordi mõiste meie jaoks uue tähenduse.
Mingil hetkel peame meie, vaatajad, otsustama, kas töö kõrvalt sporti tegevatest meestest ja lisaks koolipoistest koosnev sats on väärtus ja ma käin seda piletit ostes vaatamas. Sest ma tahan, et minu kodulinnas oleks kossu-, volle- ja/või käsipallivõistkond riigi kõrgliigas. Võibolla on 1-2 proffi juures, aga see on kõik, sest eelarve ei kanna rohkem välja. Lihtsalt raha ei ole ja punkt.
Kas ma olen nõus käima pileti eest viieka või kümneka ja siis veel natuke igasugu näksi ja joogi eest, et vaadata mängijaid, kelle tase on madalam, kui oli eelmise aasta satsil. "Näe, isegi naabri Tom mahub pingiotsale ja ja see pikk gümnaasiumipoiss ka."
Lihtsamat küsides: kas võistkonna olemasolu on omaette väärtuseks ja ma tunnen rõõmu selle üle, et üldse midagi on. Et üldse on sügisest kevadeni võimalik soojas spordisaalis kellegi kaasa elada, kedagi tribüünilt kiruda, kohtunikke sõimata, aga tegelikult igapäevamured kaheks tunniks kõrvale jätta.
Mul on minu linnas oma sats ja ma toetan seda endiselt, sest ta on MINU linna sats.
Kui me nii suudame, elame rasked ajad üle ja siis, paari aasta pärast, on ilusad ajad ehk tagasi.
Muuseas, siis saame ka võrrelda, et kumb versioon meile tegelikult rohkem meeldib.
Võimalik on seegi versioon, et pallimängude vaatajate arv tõuseb, sest inimesel on varasemast suurem ühistunde vajadus. Seda ei saa üldse välistada.
Uue olukorra esimese testi saab teha kodune jalgpall. Alustavad ... keegi ei tea, millal, aga ehk ikka suve jooksul. Meeskonnad on olemas ja mängijad hetkel iseseisval tööl.
Kõik ootavad, mis juhtuma hakkab.
Toimetaja: Kristo Tamm