Veetõusme üliõpilasspordi rahastusest: pole ime, et 40-aastased kokku kukuvad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Teisipäeval lõppes Venemaal Krasnojarskis järjekorras 29. taliuniversiaad. Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Ants Veetõusme sõnul jäävad Eesti head tulemused ministeeriumite ja Eesti Olümpiakomitee puuduliku rahalise toetuse taha.

Eesti pani välja läbi aegade suurima delegatsiooni, kui saatis taliuniversiaadile 19 sportlast. Neist 11 võistlesid suusaorienteerumises, mis kuulus universiaadi programmi esimest korda.

Üliõpilasspordi suursündmusest, mille avajaks oli Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin isiklikult, võttis osa rohkem kui 2600 sportlast. Osalejaid oli kokku 58 riigist ning pea 650 kõrgkoolist.

Taliuniversiaad oli ka sportlikus mõttes korraldajariigi Venemaa nägu. Idanaabrite koondis võitis kokku 112 medalit, sealhulgas 41 kulda. Medalite arvult järgmine riik, Lõuna-Korea, teenis Krasnojarskist 14 pjedestaalikohta. Seega edestas Venemaa lähimat konkurenti medalitabelis sisuliselt kümnekordselt.

"Medalisaak oli neil tõepoolest masendav. Nad said ju üle poole kõikidest medalitest. Üks aspekt miks nad nii palju medaleid said oli võib-olla see, et paljudel aladel – suusatamises, laskesuusatamises, suusaorienteerumises – sai võistelda kuni kuus ühe riigi sportlast. Kui on kuus venelast platsis, siis on selge, et kolm neist teevad ikka väga hästi. See ei mõju liiga hästi Venemaa korraldusele, sest me ei oska öelda, kui paljud neist on tegelikult tudengid ja kui paljud ei ole," oli Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Ants Veetõusme idanaabrite sportlaste osas mõnevõrra kahtlustav.

"Seekord esinesid päris hästi soomlased ja rootslased ning soomlaste edu on tippspordi tasemel universiaadidel hakanud tulema tänu sellele, et Soome olümpiakomitee võttis üliõpilaste universiaadid ja üliõpilaste maailmameistrivõistlused oma tiiva alla. Samamoodi on olukord ka Rootsis, kes sai samuti medaleid."

"Hästi esinesid [Eesti] iluuisutajad. Gerli Liinamäe, kuigi tal kohustuslik kava väga ei õnnestunud, siis vabakava õnnestus tal väga hästi ja see lõppsumma – üle 157 punkti – oli ikkagi väga hea. Kokkuvõttes üheksas koht ja ma arvan, et ta jäi ise rahule ja võivad ka teised rahule jääda. Võitis ju jaapanlanna, kes MM-il oli viies," andis Veetõusme oma hinnangu Eesti koondise esitusele.

Eesti Akadeemilise Spordiliidu president toob vestluse lõpetuseks välja olulised murekohad ning on kodumaa spordiinstitutsioonide suhtes kriitiline. "Meie häda ongi selles, et universiaadid ja MM-id ei ole Eesti spordisüsteemis sees. Kultuuriministeerium ja EOK (Eesti Olümpiakomitee - toim.) ei taha seda ka tunnistada, et see on sportlastele hea võimalus ettevalmistuseks. 90% viimastest olümpiakoondistest on ikkagi oma aladel kõik käinud läbi üliõpilasspordi, hoolimata kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ja EOK vastuseisust," lausus Veetõusme.

"Tänane seis ongi meil niimoodi, et EOK-st saame küll riideid, raha mitte sentigi; kultuuriministeerium ei anna universiaadideks samuti mitte sentigi. Haridus- ja teadusministeerium vähendas üliõpilasspordi eraldisi jõhkralt üle 20%. Praegu tehakse kõik selleks, et see mis koolispordis saavutatakse, ülikoolis ära unustataks ja siis pole ime, kui meil need 40-aastased rahvaspordiüritustel kokku kukuvad või vigastusi saavad."

Järgmine taliuniversiaad peetakse kahe aasta pärast Luzernis, kuid suveuniversiaad toimub juba tuleval suvel Itaalias Napolis. Eesti on sinna juba praegu üles andnud 70 sportlast.

Toimetaja: Kristo Tamm



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: