Olümpiakohta jahtiv Alusalu: sõel on väga tihe
Eesti kiiruisutamine oli taliolümpiamängude konkurentsis viimati esindatud 1968. aastal, kui Ants Antson lõi kaasa oma teistel talimängudel. 50 aastat kestnud ootuse võivad aga lõpetada Saskia Alusalu ja Marten Liiv, kel mõlemal on lähikuudel ees väga olulised valikvõistlused.
Novembris ja detsembris peetakse kokku neli maailmakarikaetappi, mis olümpiale sõitjate nimekirja paika panevad. Liiv võistleb neljast etapist kolmel, Alusalu teeb aga kaasa kogu tiheda MK-programmi.
23-aastase Saskia Alusalu jaoks algas hooaeg Eesti rekordiga 5000 meetri distantsil. Äsja lõpetas ta ettevalmistustsükli, mis sportlase sõnul kulges hästi. Kuigi Alusalu trumbiks peetakse 3000 meetri distantsi, usub ta, et edu on võimalik mujalgi.
"Kogu raske töö on tehtud. Nüüd tuleb natukene puhata ja ennast teostada. MK-etappidel ma stardin 1500, 3000 ja 5000 meetris kui ka ühisstardiga sõidus. Kiiruisutamises on oluline, et võistlus õnnestuks väga hästi. Sõel on väga tihe ja kiiruisutamine ongi üks raskemaid alasid, kus olümpiale saada. 5000 meetris on näiteks vaid 12 kohta," selgitas Alusalu Vikerraadiole.
3000 meetri distantsil on olümpiakohti 24. Olümpianormi täitmine ei tähenda seega veel pääsu väljavalitute hulka. Kui palju võiks aga olla pretendente, kes Alusaluga sarnases olukorras?
"Reaalseid pretendente on 40-50, kes kõik on tasemelt väga lähestikku. Viimastel aastatel tipp ei olegi nii palju arenenud, aga maailma keskmine tase on lähemale jõudnud. Ma kindlasti lähen endast parimat andma ja usun, et see on realistlik eesmärk," uskus Alusalu.
Marten Liiv jõudis olümpianormile väga lähedale juba hooaja esimesel võistlusel. Möödunud nädalal püstitas ta Inzellis 1000 meetri distantsil uue Eesti rekordi 1.10,51. PyeongChangi normile jääb see tulemus alla vaid ühe sajandikuga. Hea aeg tuli eestlasele teatud üllatusena, kuna sprinditreeninguid tegi ta enne võistlust vaid kahe nädala vältel. Pigem peegeldab tulemus üldisemat edasiminekut, mis Liivi uisutamises toimunud.
Olümpiakutse teenib näiteks 1000 meetri distantsil lõpuks 36 meest. Seepärast tuleb MK-võistlustega teenida võimalikult palju kvalifikatsioonipunkte. Tugevaid aegu läheb Liiv jahtima eeskätt detsembris Calgarys ja Salt Lake City’s toimuvatel MK-etappidel.
"Kuna minul oleks kõige tõenäolisem üksikdistantsidel 1000 või 1500 meetris ajaga peale saada, siis Calgarys ja Salt Lake City's on ideaalsed võimalused, et sõita välja hea aeg. Kõige rohkem ma panustan 1000 meetrile ja mass-stardile," sõnas Liiv.
Kui kevadel oli õhus Liivi võimalik koostöö Kanada uisutreeneri Gabriel Girard’iga, siis lõpuks jätkusid treeningud ikkagi vanaviisi ning 20-aastane eestlane harjutab koos Austria koondisega. Liiv leiab, et vajalikud tingimused on tal tänavu tagatud, kuid tugevamad treeningpartnerid aitaksid arengule kaasa.
"Ma arvan, et sel hooajal on kõik ära kindlustatud ja kõik asjad on olemas. Ma ei näe, et millestki oleks puudust. Treenerit ma poleks tahtnud vahetada, aga oleks tahtnud, et meie grupis oleks kiiremaid uisutajaid. Hetkel ma olen ainuke, kes on kiire. Meil on väike grupp, koos minuga on meid neli," selgitas Liiv.
Olümpiahooaja esimene maailmakarikaetapp toimub täpselt kahe nädala pärast Hollandis, Heerenveenis.
Toimetaja: Siim Semiskar