Järgnev on pilguheit Eesti kergejõustiku- ning jalgpallimaastikule – mõlemas kõnealuses alaliidus seisab lähiajal ees juhivalimine.

6. mail valivad 63 klubi esindajad Eesti Kergejõustikuliidu uue presidendi. Ainus kandidaat on Riigikogu liige, ministrinagi kätt proovinud ja sportlaseaastail kümnevõistluses 7972 punkti kogunud 44-aastane Madis Kallas – hetkel kergejõustikuliidu juhatuse liige ja kutsekomisjoni esimees.

2006. aastast kergejõustikuelu ohjanud Erich Teigamägi uuesti ei kandideeri, ent jätkab juhatuse ja Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu liikmena. Teigamägi on öelnud, et kui ta 19 aastat tagasi valituks osutus, polnud mõttealgetki, et ta võiks selles rollis jätkata ka kümne aasta pärast ja sealt veel edasi. Aga nii ometi läks, kuni ta eelmisel kevadel teatas, et enam ei jätka ja üks ajastu saab läbi.

Milline see ajastu on olnud? Eesti kergejõustik elab ja hingab. Viimase paarikümne aasta jooksul on toodud medaleid nii olümpiatelt, MM-idelt kui EM-idelt. Liidrirollis tedagi Gerd Kanter 11 tiitlivõistluste medaliga, olümpiavõit ja MM-kuld sealhulgas. Olümpiamedal on ka Aleksander Tammertil, lisaks EM-i pronks. MM-idel ja EM-idel on  noil aastail pjedestaalil seisnud veel Andrus Värnik, Rasmus Mägi, Magnus Kirt, Maicel Uibo, Janek Õiglane, Johannes Erm.

Medalit on põhjust oodata ka Tokyos septembris toimuvalt tänavuselt MM-ilt.

Teigamägi leiab, et saab juhirolli Kallasele rahuliku südamega üle anda. Tema sõnul on Kallas treenerite kutsekvalifikatsiooni komisjoni juhina veenvalt näidanud, et valdab teemat ega pelga otsuseid teha. Märksõnad on olnud initsiatiiv ja võimekus, leidis Teigamägi. Ja lisas, et oluline on sujuv üleminek.

Jalgpallis võib kõnelda vastasseisust. Eesti Jalgpalli Liidu üldkogu valib presidendi 19. juunil, kandideerivad 2007. aastast liitu ohjanud vana tegija Aivar Pohlak ja uus tulija Ragnar Klavan. 

Vastavalt liidu põhikirjale pidid kandidaadid 20. aprilliks esitama vähemalt 15 protsendi liikmete toetuskirja oma kandidatuurile. Klavanile laekus 18, Pohlakule 70 toetuskirja. Protsentides teeb see vastavalt 17 ja 66.

Salajasel hääletusel 19. juunil võib olukord muutuda, ometi tundub, et Pohlak ohje käest ei anna. Ja status quo näib ka paljudele klubijuhtidele turvalisema valikuna. Ilmselt mängib mingit rolli ka asjaolu, et hiljaaegu valiti Pohlak mõjuvõimsa Euroopa Jalgpalliliidu UEFA täitevkomitee liikmeks. Ja olemuslikult tundub Pohlak olevat inimtüüp, kes juhib kuni hingab.

Kaks numbrit aastatest, mil jalgpalliliitu on ohjanud Pohlak. Märtsis 2012 paiknes Eesti jalgpallikoondis FIFA edetabelis ajaloo kõrgeimal 47. kohal, 2025. aasta aprilli algul 121. kohal.

Ragnar Klavan on välja pakkunud arenguprogrammi "Jalgpall kõigile", mille oluline osa on treeneritöö fookusesse toomine ja väärtustamine. Eesmärgiks on jõuda rahvuskoondiste tasandil 2033. aastaks maailma 50 parema jalgpalliriigi hulka. Ühtlasi võiks Klavani tegevus jalgpalliliidu presidendina anda siinsele jalgpallile uue senisest rütmilisema hingamise. Üks moment veel: Klavan on mängijana toimetanud eri tasanditel tippjalgpallini välja, Pohlak mitte. Seegi tähendab teistsuguseid arusaamu.  

Ootame, näeme.