Kaheksandas paaris jääle tulnud Antson sai kirja võiduaja 2.10,3 ja edestas kolme kümnendikuga hiljem uisutanud hollandlast Kees Verkerki. Kolmanda koha teenis norralane Villy Haugen (2.11,2).

Viis päeva pärast olümpiakulda püstitas ta Oslos maailmarekordi olümpiakavva mittekuuluval 3000 meetri distantsil (4.27,3).

Tegemist oli esimese eestlasega, kes tulnud taliolümpiavõitjaks. Tema saavutuse kordamiseni jõuti alles 2002. aastal Salt Lake Citys, kui Andrus Veerpalu võitis murdmaasuusatamise meeste 15 km eraldistardist klassikatehnikasõidu.

Antson oli ka ainus eestlasest olümpiavõitja 1960. aastatel. Eelnevalt tuli Helsingis 1952 esikohale maadleja Johannes Kotkas ja hiljem võitis 1972. aastal Münchenis kuldmedali tõstja Jaan Talts.

Vaata lugu Ants Antsoni olümpiavõidust sarjas "100 spordihetke". Antsoni olümpiavõitu meenutas esmaspäeval ERR-i portaalis avaldatud arvamusloos ka kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.