Terviseradade juhataja: kunstlumerada on kallis ja võiks olla piletiga
Vahepeal lõpmatult imelisena tundunud talveilm on läinud sulale ja ilusad suusarajad hakkavad järele andma. Ometi, ees on pühadeaeg ja suusatada tahaks. Milline on olukord, uurime hetkeseisu ja alustame Pärnu kandi näitest.
"Kui nüüd lubab homseks külmaks minna, siis ühe korra saab kindlasti veel korralikud rajad teha sellest lumest, mis on alles jäänud. Aga kui vaadata pikaajalist ilmateadet, siis tuleval nädalal tuleb jälle pikk sularida. Siis küll ei julge garanteerida, et looduslik lumi alles jääb," lausus Reiu-Raeküla terviseraja rajameister Raio Piiroja ERR-ile.
"Lumi tuli suht äkki ja kogu maapind on alt soe ja roheline - sealt sulatab samamoodi. Kui keegi oleks paar nädalat tagasi küsinud, kas teil üldse kunstlund läheb tarvis, siis mina oleks öelnud, et ei lähe - sõidame looduslikul lumel kevadeni. Aga nüüd peab spordikeskus otsustama, mis edasi saama hakkab. Äkki õnnistatakse veel lumega ja ei pea tegema hakkama."
ETV spordisaate stuudios käis olukorda tutvustamas SA Eesti Terviserajad juhataja Assar Jõepera, kes ootab pikka ja loodusliku lumega talve.
Kuidas nende kallite elektrihindade ajal selle kunstlumega on? Millal hakatakse tegema ja kas üldse?
Ega nende hindadega keegi väga kunstlund teha ei taha. Loodaks sellele, et tuleb maha uus ja värske lumi.
Kas mingi norm on ka olemas, et kui on jõuluaeg, puhkuste aeg, suusailma aeg - siis on suusarada inimõigus ja see peab maas olema?
See norm oleks täitsa hea, aga vaatame tänast ilma, väljas olevaid plusskraade, siis plusskraadidega kunstlund lihtsalt ei tee. Rajamasin ka peale ei lähe.
See on iga keskuse otsustada, millal ta hakkab kulutama ressurssi kunstlume tegemiseks ja millal vahendeid selleks, et suusarada hooldada.
Täpselt nii! Iga keskus otsustab eraldi.
Põhjamaades ja Kesk-Euroopas on suusarajad sageli tasulised. Maksad viis kuni kaheksa eurot ja sõida palju kulub. Kui kaugel meie sellest oleme?
Minu isiklik arvamus on see, et Kesk-Euroopas ja Skandinaavias on see praktika olnud 30 aastat. Kui on kunstlumerada, siis see on kallis rada ja võiks talvel olla piletiga.
Info lumeoludest... kas teil on spordikeskustega kontrollkellaaeg, mis hetk peab lumeinfo üleval olema?
See on ikka vastavalt sellele, kuidas tegija jõuab. Osad jõuavad hästi, osad ei jõua nii hästi. Ei saa alati 50-60-70-aastastelt meestelt, et oleks punktuaalselt sama kiirelt info üleval kui panevad noored rajameistrid. Seal on erisusi, aga üldiselt suured keskused iga kahe päeva tagant uuendavad enda infot.
Mis võiks olla ideaalmudel? Millal meile tekivad kakukaamerad, kust vaatad, milline rada on ja vastavalt sellele teed otsuse?
Täna on üle Eesti 16 rada, kus on kaamera üleval. Rajainfot on võimalik vaadata. Kui detailselt on sealt võimalik vaadata... mitte väga, aga siiski on. Infot võiks tihedamalt olla, aga suuremates keskustes on info piisavalt hästi väljas.
Kas see olukord, kus tuli varajane imeline talv, tegi kuidagi harjumatu olukorra ka, et inimesed teavad nüüd rohkem nõuda ka?
Varajane talv päästis kõik keskused sellest, et kunstlund ei tulnud väga palju teha.
Puhtalt rahaline tulu ka.
Mitte puhtalt rahaline tulu, aga lihtsalt kulutus jäi tegemata. Kui tuleb pikk talv, siis tuleb radasid pikalt hooldada.
Pigem lühem ja siis on hästi...?
Ei, kindlasti mitte! Pigem pikk talv ja tavalise lumega - siis on hästi!
Toimetaja: Siim Boikov