Pilk tagatuppa: kuidas lahendati jalgpallikoondise pretsedenditu kriis?
Eesti meeste jalgpallikoondis alustas uut MM-valiksarja 2:6 allajäämisega Tšehhile ning 2:4 kaotusega Valgevenele. Vaatamata tulemustele peab tagasi vaadates olema õnnelik, et mängud toimusid, Eesti koondis oli esindatud ja vastastele osutati kokkuvõttes väärikat vastupanu. Tavalisel juhul ei oleks see piisav, kuid tegemist ei olnud ka tavapärase olukorraga.
Nädal algas koondise jaoks hästi. Esmaspäeval peeti treening ja mängijaid, kes Eesti koondist esindada võiks, aga kohale ei saanud tulla, peale Ragnar Klavani sisuliselt ei olnudki.
Järgmisel hommikul oli ees lend Poola. "Aktuaalse kaamera" spordisaates kell pool 10 õhtul rääkisid Mattias Käit ja Karol Mets, kuidas esimene treening läks ja mis vormis nad on.
Tegelikkuses oli selleks ajaks koondist tabanud katastroof. Ühe mängija koroonaproov osutus positiivseks ja kõik, kes haigust veel läbi põdenud ei olnud, kaasa arvatud nimetatud mängijad, jäid automaatselt isolatsiooni. Kokkuvõttes olid 27-st mängijast rohkem kui pooled ja kogu treenerite tiim automaatselt valemist väljas.
Järgnes öö, mille jooksul tuli leida uued mehed, neile test teha ja järgmisel päeval lennukile panna. Mis täpsemalt nendel tundidel toimus, kirjeldasid Vikerraadio saates "Spordipühapäev" Eesti jalgpalliliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht ja A-koondise mänedžer Miko Pupart. Uiboleht sai tulla stuudiosse kohale, isolatsioonis viibiv Pupart ühines vestlusega telefonitsi.
"Üks oluline lähtepunkt oli võimalikult kiiresti saada ette adekvaatne pilt, mida me saame selles olukorras üldse teha," selgitas Uiboleht Vikerraadiole. "Ei tohi aega raisata selle peale kui halb kõik on, vaid mis on reaalsed tegevused, mis on reaalne pilt, kes on treenerid ja mängijad, kuhu me saame neid tuua, mis kell peab ära sõitma - teha uutes raamides endale võimalikult selgeks see, et me ei jäta kasutamata võimalusi, mis meil tol hetkel on. Minu öö lõppes oluliselt varem, sest teadsime, et hommikul läheb kiiremaks. Läksin enne kahte magama ja ärkasin pärast kuut üles, sest teadsin, et öötundidel selguvad mängijate nimed."
"Positiivsest testist teada saamine on üks nendest hetkedest elus, mida jääd tõenäoliselt päris pikalt mäletama," tõdes Pupart. "Minu jaoks oli see kell 19.59, kui mulle tuli sõnum, et testi tulemus on Synlabi keskkonda üles laetud. Tõusin söögilauast püsti ja läksin seda vaatama. Ma ei saanud esimese hooga digilukku sisse ja kui pea tõstsin, nägin seda mängijat enda poole kõndimas. Tol hetkel sain aru, et nüüd on tuksis."
"Pärast seda hakkas pull pihta - kell üks öösel oli meil hotellis kõigile mängijatele testimine, mina lõpetasin oma asjadega umbes kella kuue paiku hommikul, tunni jagu sain tukkuda ja kell seitse jätkasime sealt, kus pooleli jäime," võttis Pupart keerulise öö kokku.
Teatavasti oli mängijaid, kellele helistati, kuid kes ei saanud telefoni vastu võtta. Millise suhtumisega nemad järgmised hommikul olid, kui said teada, et lauale jäi koondisekutse?
"Eks teatud pettumus nende hääles kindlasti oli ja see on ühtpidi ka mõistetav - sulle sajab täiesti ootamatult kaela võimalus oma rahvuskoondist esindada ja sel põhjusel, et telefonile jäi vastamata, sa seda ei tee. Mul ei olnud teisipäeva hommikul liiga palju aega ja võimalust süvitsi seda olukorda analüüsida, selgitasin olukorra kiirelt neile ära ja läksime sel hetkel sõpradena lahku," sõnas Pupart.
"Me oleme pioneerid nii Euroopa kui maailma jalgpallis," arvab Uiboleht. "Paaril koondisel oli sügisel Rahvuste liiga mängude ajal viimase hetke muudatusi, aga sellist kindlat käitumismustrit ei ole. Oleme ka varasemalt hinge kinni hoidnud, kui koroonaviiruse testide tulemused tulevad, sest sa võid enda poolt kõik ära teha, aga see viirus on niivõrd salakaval. Tal on peiteaeg, mis tähendab, et isegi kui oled kõik õigesti teinud, võid ikka viiruse ohvriks sattuda."
"Suures plaanis on tagantjärele tarkus alati täppisteadus," tõdes Pupart. "Ööprotsessis nipet-näpet kindlasti natuke on, kommunikatsioonipoolt saab kindlasti parandada. Suures plaanis sai tehtud ikkagi hästi, sest nagu Mihkel ütles, siis mitme nädala töö sai tundidega ära tehtud. Selle koha pealt liiga palju nuriseda ei tasu ja ei tohigi."
"Ühelt poolt kõlab see võib-olla naljakalt, aga teisalt on päris tõsine: kui meil on koondise algses nimekirjas 40-45 mängijat, on võib-olla edaspidi tarkus see, et kõik need 45 mängijat peavad olema mingisuguses infoväljas ehk kui keegi eest ära kukub, on sul teine ports mängijaid, kes on ka valmis sekkuma," mõtiskles Uiboleht.
Kui öine keeruline protsess ühele poole sai ja koondisenimekiri lõpuks valmis, ootas ees kõige raskem katsumus - vähese kogemusega mehed pidid valikmängus ka väljakule jooksma.
"Sportliku poole pealt oli minu ainus mõte see, et keerulised ja kriitilised olukorrad tihti mobiliseerivad ning liidavad võistkondi," sõnas Pupart. "Seda oli tegelikult ka mõlemas mängus näha, väljakul käinud mängijad andsid rohkem kui neil anda oli. Kõik pandi välja ja paratamatus on see, et Premier League'i, Bundesliga ja teiste tippliigade mängijate individuaalne meisterlikkus on kõrgem kui Eesti Premium liiga mängijate oma. Hingestatuse koha pealt tegid mängijad väga hea töö."
"2019. aastal mängisime Valgevenega kaks korda, korra viigistasime ja kaotasime. Siis ei olnud meil ühtegi mängijat puudu," meenutas Uiboleht. "Praegu oli meil puudu paarkümmend mängijat, aga läksime võõrsil kaks korda juhtima ja alles siis, kui jäime vähemusse, löödi meile 2:3 ja 2:4. See näitab minu arust meie jalgpallikultuuri kasvamist, et meil tulevad mängijad, kellel pole pea ühtegi koondisemängu või teevadki selliste vastaste vastu debüüdi, natuke võib-olla väristavad isegi jalga, aga nad veavad välja. Me ei saanud kummaski mängus mingit sauna."
"Ma arvan, et nendele mängijatele on suurim kompliment see, et pärast mängu analüüsiti nii ETV-s kui mujal ajakirjanduses seda mängu kui tõsist jalgpallikohtumist, mitte ei räägitud, et meil oli selline ja selline koosseis. Seda mainiti pigem vähe, pigem räägiti, et kahju, et Valgevene vastu punkti ei saadud. See on nendele mängijatele kompliment," kinnitas Uiboleht.
Kuidas valmistada mängijad, kellest paljud ennast täiesti ootamatult põhikoosseisus leiavad, kriisiolukorras MM-valikkohtumiseks jalgpallilises mõttes ette? Kui suur rõhk panna väheste saadaval olevate tundide jooksul taktikale ja kui suur rõhk psühholoogiale?
Et laiendada perspektiivi Eesti koondisest ja eestlastest kaugemale, võttis Vikerraadio nendele küsimustele vastuste otsimisel ühendust Rootsi jalgpallitreeneri David Roufpanah'ga. 33-aastane Roufpanah omab treenerina UEFA prolitsentsi. Eelmisel hooajal töötas ta Rootsi kõrgliigaklubi Sirius juures. Treenerina on Roufpanah töötanud palju aastaid noorteakadeemiates, viimastel aastatel on ta aga tegelenud just profimängijatega.
Vikerraadio palus Rootsi treeneril asetada ennast Eesti koondise peatreeneri kohusetäitja Martin Reimi rolli. Mida saab treener meeskonnaga sisuliselt poolteise päevaga ära teha, et saata platsile konkurentsivõimeline koosseis?
"Esiteks tuleb põhimõtted väga selgeks teha. Need põhimõtted peavad olema lihtsad. Tuleb kasutada kogenud mängijate teadmisi, sest mõned kogenud mängijad on hoolimata koroonast koondises olemas," selgitas Roufpanah.
"Kasuta kogenud mängijaid justkui saadikutena, kes annavad edasi mõtet, kuidas meeskond mängida tahab. Taktikaliselt tuleb asjad taandada sellele, mis on tõeliselt tähtis. Ütleksin kindlasti, et rohkem rõhku tuleb panna just kaitsemängule, sest organiseeritud kaitse on meeskonnale hea."
"Ära raiska aega platsi kesktsoonis, ülesehitusfaasis toimuvale mängule. Karistusalade vahel toimuv on suhteliselt väheoluline, seal tuleb mängijaid usaldada, sest kõige ülevaatamiseks pole aega. Prioriteet peaks olema mäng karistusalas – nii oma karistusala kaitsmine kui vastase karistusalas väravavõimaluste tekitamine."
Roufpanah loeb taktikalist poolt oluliseks, kuid psühholoogilist poolt ei saa kuidagi kõrvale jätta.
"Tuleb töötada oma liidermängijatega. Tuleb selgeks teha, milline on meeskonna identiteet. Mängijad peavad tõesti mõistma, milline on meeskonna identiteet: kuidas ennast kirjeldatakse, nii individuaalselt kui kollektiivina," sõnas Rootsi treener.
"See on iga meeskonna sisemine küsimus. Põhimõtteliselt võib eneselt küsida, et kui mängijad vaatavad televiisorist jalgpalli, siis mida nad peaksid sealt meie ettekujutuses nägema. Kas tahame olla meeskond, mis on väga agressiivne? Kas tahame olla meeskond, kus kogu aeg kohtunikuga vaieldakse? See on meeskonna liidrite otsustada."
"Lisaks tuleb palju tegeleda motiveerimisega. Mänguks on aega 36 tundi. Noori mängijaid tuleb motiveerida. Nad tuleb panna uskuma, et vastasel on samuti kaks jalga, kaks kätt ja üks pea. Kui sinu tahtmine on suurem, siis on sul võimalus võita," tõdes Roufpanah.
Mida oleks Roufpanah öelnud 18-aastasele debütandile Maksim Paskotšile? Tegemist on Tottenhami noortemeeskonna liikmega ja see näitab teatud kvaliteeti, aga A-koondise särgis MM-valikmängus Tšehhi vastu platsile minna...
"Pole vahet, kas ta on 18-, 15- või 45-aastane. Ta on koondises põhjusega, tänu oma kvaliteedile. Tal peab olema enesekindlus, et hästi mängida. Hea liider ja kogenud treener peab ütlema oma noormängijale, et jalgpallur teeb vigu ja see on normaalne," sõnas treener.
"Küsimus on ikkagi meeskonna identiteedis – kui tehakse kõvasti tööd ja otsitakse lahendusi, siis tõustakse ka ebaõnnestumise korral püsti, parandatakse vead, õpitakse ja minnakse edasi. Muidugi on noor mängija närvis, aga ta tuleb enesekindlust täis laadida. Sest ta on koondises põhjusega. Tegemist ei ole heategevusega. Ta ei pane Eesti koondise särki selga halastusest, vaid sellepärast, et tema peabki platsil olema."
Kui palju anda jalgpalluritele niivõrd ekstreemses olukorras infot vastase kohta? Kas kriisisituatsioonis võib detailne info, eriti mängijate puhul, kel rahvusvahelist kogemust vähe, hoopis segama hakata?
"Informatsiooni andmata jätta ei saa. Lühike ettekanne peab olema. Nad peavad vastast teadma, aga põhifookus on loomulikult enda sooritusel. Vastasest ei tasu maalida pilti kui koletisest, aga anna vastasest lihtne ettekujutus. Mis on vastase juures võtmemomendid nii rünnakul kui kaitses? Kas vastasel on võtmemängijaid, kellega tuleb eraldi tegeleda? Võib-olla saab mõne mängija puhul seda ära kasutada," rääkis Roufpanah.
"Võib-olla on vastastel keskväljal mängujuht, kes nende rünnaku tööle paneb. Võib-olla tuleb alustada mängu selle palluri vastu kaks kollast kaarti väärt viga tehes. Kui tahad võita, tegutse targalt. Võta liidrilt mänguisu ära. Anna koondisele infot, aga hoia see lihtsana ja keskendu peamiselt enda tegemistele."
Toimetaja: Anders Nõmm