ÜLEVAADE | Millised Eesti sportlased võivad veel OM-pääsme teenida?

{{1617613140000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Millistel spordialadel on Eestil veel reaalne olümpiakohti püüda ja kuidas sportlaste võimalusi hinnata? Vikerraadio eetris olnud "Spordipühapäev" pakkus mitmekesise ülevaate erinevate olümpiaalade tegijate praeguse seisu kohta.

Aasta võrra edasi lükkunud Tokyo suveolümpiamängud peaksid algama 23. juulil. Lähikuudel toimuvad mitmetel spordialadel otsustavad valikvõistlused ja kui Eesti naisvehklejad said hiljuti pinged maha, siis paljude Eesti sportlaste jaoks seisavad tähtsad hetked alles ees.

Tokyos võisteldakse 33 spordialal ja välja jagatakse 339 medalikomplekti. Praegu on Eesti välja võidelnud 14 OM-kohta. Osad on seotud inimestega, osad on riigile võidetud kohad. Tokyole võiks prognoosi järgi jõuda 30-35 Eesti sportlast.

Kõige reaalsemad võimalused medalivõiduks on Eestil vehklemises. Epeenaiskond sai OM-koha kätte ja pinged maha, kuid üks meesvehkleja võib veel OM-ile jõuda. Euroopa kvalifikatsiooniturniir toimub 24.-25. aprillini Madridis, kus osaleb Sten Priinits. Ta on koduse edetabeli liider. Oluline on mõista, et OM-ile pääseb vaid kvalifikatsiooniturniiri võitja.

Eesti epeenaiskond (vasakult): Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis. Autor/allikas: Augusto Bizzi/FIE

Kergejõustikus on kvalifikatsioonisüsteem muutunud ja normid on hirmkõvad. Normitäitjaid on Eestis neli: Maicel Uibo, Magnus Kirt, Johannes Erm ja Tiidrek Nurme. Lisaks annab reitingusüsteem päris mitmele sportlasele võimaluse OM-ile pääseda ilma normi täitmata. Nendeks sportlasteks on näiteks Martin Kupper, Rasmus Mägi, Janek Õiglane, Ksenija Balta, Kaur Kivistik. Kui vaadata nendest nimedest korra kaugemale, kes võiks veel OM-normi täita, siis Roman Fostil on lootust, vasaraheitjatel on lootust, kümnevõistlejatel on tõenäoline, et tuleb ka kolmas normitäitja ning on veel väga palju lahtisi otsi. Ainult normide jälgimisest ei piisa, tuleb vaadata ka laiemat pilti.

Eelmisel olümpial Rio de Janeiros tõi Eestile medali sõudekoondis, kui neljapaat sai pronksi. Sõudmises pole Eestil hetkeseisuga kohta, kuid jätkuvalt on see ala, kus räägime, et meil on medalivõimalus. Proovijaid on neljapaadi kõrval veel, kes üritavad olümpiale jõuda. EM on järgmisel nädalal, aprillis toimub veel Zagrebi MK-etapp ja mai teises pooles otsustav olümpiale pääsemise võistlus. Täpselt. Üks võistlus otsustab kõik. Peale eelmist sügist, kus sõudekoondis sai EM-il neljanda koha, pole paatkonna koosseisu muutmisest juttu olnud. Sinna kuuluvad Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Jüri-Mikk Udam. Selline koosseis läheb vastu ka peale praegusele EM-ile. Veekilomeetreid on mehed kogunud korralikult. Kuidas on mõjutanud sõudekoondist Tokyo OM-i edasilükkumine?

Eesti paarisaeruline neljapaat (vasakult Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo) EM-il. Autor/allikas: Rein Kilk/Eesti Sõudeliit

"Eelmisel aastal, kui otsus tuli, et kvalifikatsioon lükkub edasi ja OM samuti, siis pigem hetkel julgeksin öelda, et see ei puuduta meid üldse," rääkis Taimsoo. "Teame, et võistlus on tulemas pooleteise kuu pärast ja see on see, mille nimel me töötame. See mis oli, see oli ja see pole meile pingetaluvuse testi peale pannud. Oleme enne ka neid kvalifikatsioonisõite sõitnud ja reeglina edukalt."

"Spekulatsioone on olnud seinast seina. On inimesi, kes on arvanud, et lisa-aasta on meile hea, et saame kohaneda uue peatreeneri käekirjaga ning vaadates eelmise aasta jaanuari seisu, siis võime öelda, et oleme tugevamad kindlasti. Koormustestil sõidetud tulemused on kõik üle sõidetud, aga miks ta halb võiks olla? Närvidele on mäng olnud suur. Mõned otsused on viibinud ebaloomulikult kaua. Aga võrreldes eelmise aasta EM-i sõiduga oleme enesekindlamad ja tehnilisemalt tugevamad. Oleme ise ka väga põnevil ja ootame EM-i avastarti juba isegi täiesti sellise meeldiva sooja ootusärevusega, et näha, kuidas läheb," lisas Taimsoo.

Kes võiks Eestile OM-koha nimel kaasa rääkides enim peavalu valmistada? "Seda on natuke raske öelda. Me oleme siin näinud ainult Tšehhi paatkonda ja Leedu oma. Leedu võitis meid eelmise aasta EM-il. Nad olid kolmandad, me neljandad. See aasta midagi muud ei oskaks pakkuda, kui et Eesti on esimene ja Leedu teine," rääkis Taimsoo. "Kui mu mälu alt ei vea, siis riigid on Venemaa, Ukraina, Leedu, Eesti, USA ja Uus-Meremaa. Need on kindlasti need riigid, keda suudan hoobilt nimetada, kellel OM-pääset pole ja kellelt on oodata starti tugevat koosseisu tulemas. Tahaksin arvata, et EM ja MK-etapp annavad täpsema pildi ette. Tavaliselt on ju hooaeg algamas MK-võistlustega, siis tulevad EM ja MM, kuidas kunagi, aga olukorrast tulenevalt on sel aastal esimeseks võistluseks EM. Peale seda hakkab pilt ette tulema, kellelt mida oodata ja kuidas lootusi seada."

Judos otsustab OM-ile pääsejad pingerida, mis läheb lukku 28. juunil. Eestit esindab pingerea järgi kindlasti Grigori Minaškin, kes võistleb kehakaalus kuni 100 kg. Hiljuti Grand Slam turniiril Türgis pälvitud kolmas koht kindlustas eestlase positsiooni veelgi.

Poksis juhtus selline omapärane olukord, et otsustav kvalifikatsiooniturniir jäi eelmisel aastal 16. märtsil Londonis pooleli. See lõpetatakse sellel aastal 4.-8. juunini ja jätkatakse kohast, kus mullu pooleli jäi. Kolm Eesti sportlast osales seal samuti, kellest kaks langes välja avaringis. Stiven Aas saab aga jätkata ja kui ta seal uuesti kindad kätte paneb, siis tuleb tal kaks vastast alistada, et Eestil oleks OM-koht olemas.

Stiven Aas Autor/allikas: ERR

"Väga head laagrid on vahepeal tehtud. Üleeile tulid nad Venemaalt laagrist, kus olid väga tugevad usbekid, kasahhid ja Venemaa koondis," rääkis poksikoondise peatreener Artur Sinilill. "Edasi läheme Peterburi karikale ja viimane etapp on Leedu rahvusvaheline turniir mais. Kehval ajal sujub suhteliselt normaalselt. Tänu EOK-le on Stivenil finants olemas ja ta saab laagrid ja võistlused rahulikult ära teha. Järgmine vastane on tal kvalifikatsiooniturniiril rootslane, kes on täiesti võidetav. Võrdne-võrdsega, kuidas asi kujuneb, seda ei tea. Vastane on igatahes võidetav ja vaatame, mis saab."

Sulgpallis on kindel, et Kristin Kuuba ja Raul Must esindavad Eestit üksikmängudes. Tennises loodetakse olümpial näha Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepit. Nimekirjad lähevad lukku 7. juunil. Põnev küsimus on see, et äkki Kanepi ja Kontaveit saavad ka paarismängu mängida. See pole kindel, aga ei saa ka välistada. Skeem on keeruline. Muutujaid on väga palju.

Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Ujumises lüüakse asi lukku 27. juunil. Selle ajani saab veel norme täita. Tõenäoliselt pääseb olümpiale kaks ujujat. "Ujumises on kaks normi. A-norm tagab 100% pääsu OM-ile, kui mahud oma riigi kahe sportlase hulka. A-norm on eelmise OM-i 14. tulemus ehk poolfinaali koht. See on tõsiselt kõrge ja meil pole pikalt A-normi täidetud," rääkis ujumistreener Toni Meijel. "Meie ujujad lähevad Stockholmi veel võistlema, kus on võimalik neid norme püüda. Ja maikuus algab EM, kus on meie esiujujatel samuti võimalik A-normi püüda, et garanteerida pääs olümpiale. B-norm on kergemini saavutatav. B-norm on keskmiselt selline 30.-40. koht, Meil on hetkeseisuga selle täitnud kolm mees- ja kolm naisujujat. Loodetavasti maikuus on pilt selgem. Nii meestel kui naistel on kokku 13 individuaaldistantsi."

Kui Eestil A-normi täitnud ujujaid kvalifikatsiooniperioodi lõpuks pole, siis mille alusel valitakse üks mees- ja üks naisujuja, kes olümpiale sõidavad? "Meil on selliseks määravaks kriteeriumiks FINA punktid. Kõige kõrgema punktiga sportlane läheb. Praegu on nendeks Martin Allikvee ja Eneli Jefimova. Meil on omavahel räägitud, et unistuseks oleks ikka see, kui saaks nii mehe kui naise A-normiga peale. Eelmise OM-iga võrreldes on tipp teravam, aga lootus on saada kaks meest ja üks naine kindlasti," lisas Meijel.

Eneli Jefimova Autor/allikas: Jüri Melih/Kalevi Ujumiskool

Ratsutamine on olnud pikalt OM-i ala. Kaasaegsetel olümpiamängudel tehti debüüt 1900. aastal Pariisis, aga ratsutamine figureeris kavas ka antiikolümpial. Ükski Eesti ratsutaja pole kunagi OM-il võistelnud. Ka Tokyos ei võistle.

"Eestlastel pole see pääs sinna õnnestunud. Kõige lähemal oli Ateenas Rein Pill, kelle ees koha saanud poolakas ütles pääsmest ära ja siis anti see Reinule, aga kuna aega oli jäänud vaid poolteist kuud, siis sellega ei valmista hobust ette," rääkis Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Riina Pill. "Selle kohani pole praeguseni rohkem jõutud. Ratsutamises on OM-ile pääsemine üsna keeruline protsess. Kriteeriumid on keerulised. Pead täitma ettepandud normi, lisaks on vaja kogu aeg maailma edetabelis olla oma tsoonis kahe esimese hulgas. Kui võistkonnaga ei lähe, siis individuaalsportlasi on vähe, kes sinna pääsevad. Sinna pääsemiseks on vaja võistelda kõrgetasemelistel võistlustel ja sinna tuleb juba omajagu poliitikat ka sisse. Näiteks rikkamad riigid hakkavad olümpia eel tegema viie tärniga võistluseid, et oma sportlastele anda edetabelis punkte. See on hästi keeruline."

"Pariisi OM-iks hakkasime plaane tegema kaks aastat tagasi ja meil on mõte, et 2024. aastal tahaks OM-ile oma sportlase peale saada. See on võimalik," jätkas Pill. "Meil on hästi palju hobustes kinni. Sportlased on meil tublid ja kui talle satub väga hea tasemega hobune, siis see koht võib olla ükskõik millisel olümpiaalal, aga kui päris reaalne olla, siis koolisõidus on meie sportlasel kõige reaalsem OM-ile pääseda. Mina ise pakun välja, et selleks sportlaseks võiks olla koolisõidus Dina Ellermann. Temal on hetkel sobivas vanuses perspektiivikas hobune."

Dina Ellermann hobusega Donna Anna. Autor/allikas: Külli Tedre-Gavrilov

Ellermann lisas: "Koolisõidus olime lähedal ka sel aastal OM-ile jõudmises. Meie tsoonis jäime välja kolmandatena ehk olime tõesti lähedal. OM-ile jõudmiseks oleks pidanud minu noor hobune juba varem näitama selliseid paremaid tulemusi, mida ta hakkas näitama viimastel võistlustel."

Viimasel kahel OM-il on Eestit esindanud ka Eesti vibulaskjad. Reena Pärnat Londonis ja Laura Nurmsalu Rio de Janeiros. Meil on väga tugevad plokkvibu sportlased, aga OM-il plokkvibu lasta ei saa. Seal on sportvibu. Vibulaskjatel on veel kaks võimalust, et võidelda koht Tokyo OM-ile.

"Esimene võimalus on EM, kus tehakse eraldi turniir neile, kellel pole veel OM-kohta. Sealt saab neli inimest pääsme. Järgmine võistlus on meil peale seda, kus antakse tiimidele kohad. Seal saavad kolm tiimi koha ja üks individuaalne koht jagatakse ka välja. EM-i ajal on võistlemas ainult Euroopa inimesed, teisel võistlusel kõik maailma omad. Reaalsem on kohta saada EM-il," selgitas Pärnat.

Naiskond on samuti edukalt esinenud. Millised on naiskonna võimalused OM-ile pääseda? "Seda on keeruline öelda, kunagi ei tea," jätkas Pärnat. "Ma arvan, et individuaalne koht oleks reaalsem. Eelmine kord enne Riot olime esimesed, kes naiskonnaga välja jäid. Eks me oleme selles mängus ikkagi, aga sel aastal on natuke keerulisem, kuna naiskondade kohad on saanud riigid, keda poleks arvanud ja praegu on naiskondade kohtade peale jäänud võistlema tugevad riigid. Keeruline, aga arvan, et see on võimalik."

Lootus Tokyo OM-ile pääseda on veel triatleedil Kaidi Kiviojal ning iluvõimlemise rühmkava koondisel. Viimastel on võimalus Tokyo pilet lunastada 9.-13. juunil Bulgaarias Varnas toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel, kus on mängus kõigest üks OM-koht.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: