Auhinda hakkas välja andma sõjaväeohvitser Ferdinand Julian Egerberg 1919. aastal ning see auhind on mõeldud sportlasele, kes on mitmel spordialal silmapaistev. Mullu pälvis auhinna parasportlane Birgit Skarstein, kes on olnud edukas nii suusatamises kui sõudmises. 2015. aastal võitis Egebergi auhinna Johaugi koondisekaaslane, tänavu kevadel karjääri lõpetanud Astrid Jacobsen, kes lisaks suusatamisele oli edukas ka kergejõustikus. Ka Johaugile tõi auhinna edu nii suusatamises kui kergejõustikus – ta võitis mullu 10 000 meetri Norra meistritiitli, sel suvel viis ta isikliku rekordi 31.40,67-ni, mis oli tol hetkel maailma hooaja tippmark.

"Väga liigutav on kuulda, miks see just mulle anti. See on Norra spordis suurim auhind ja selle võitmine on minu jaoks äärmiselt tähtis," tunnistas Johaug NRK-le.

Johaugi võit ei olnud aga kõigile meeltmööda. Nimelt on statuudis kirjas, et selle auhinna võitja peab olema teistele heaks eeskujuks ning austama spordi põhiväärtusi. Teatavasti on Johaugi karjääril aga plekk küljes – 2016. aastal andis ta positiivse dopinguproovi ning talle määrati anaboolse steroidi klostebooli tarvitamise eest 18-kuuline võistluskeeld. Johaug põhjendas keelatud aine sattumist enda organismi sellega, et tarvitas huulekreemi, mis klostebooli sisaldas, aga ta polnud pakendit lugenud.

"Komitee vaatas asjaolud üle ja tutvusime ka spordiarbitraaži otsusega. Kui Johaug oleks süüdi mõistetud selle eest, et ta teadlikult üritas sooritust parandavat ainet tarvitada, poleks me saanud seda auhinda talle anda. Aga teda pole dopingutarvitamise eest süüdi mõistetud," põhjendas žürii esimees Börre Rognlien. "Talle määrati karistus hooletusest dopingureeglite rikkumise eest."

"Komitee hinnangul pole hooletus piisav põhjus, et Johaugi kandidatuur välistada," lisas Rognlien.

Küll aga leidus ka sportlaste seas neid, kelle hinnangul poleks tohtinud seda auhinda Johaugile anda. "Austan väga Johaugi tulemusi ja tema karjääri, aga kui sa kulutad aasta selleks, et tõdeda, et sportlasena oled sa vastutav selle eest, mis su organismis on, pole sa hea eeskuju," pahandas kümnekordne maailmameister, orienteeruja Olav Lundanes sotsiaalmeedias.

"Usun, et selleks, et olla spordis hea eeskuju, peab mõistma antidopingu reegleid. Saan aru, et Johaug oli pressikonverentsil väga endast väljas, aga see, et tal kulus aasta süü tunnistamiseks, on väga ebasobiv," ütles Lundanes NRK-le. "Kui selline asi sobib, võib dopinguvastase töö lõpetada. Minu meelest ta ei ole hea eeskuju, sest see, et sa mõistaksid, et sina ise vastutad enda keha eest, on spordis väga oluline."

Lundanes viitas sellele, et Johaug eitas pikalt enda süüd dopinguaine organismi sattumisel, süüdistades pigem koondise arsti. Alles aasta hiljem esilinastunud dokumentaalfilmis tõdes ta, et juhtunu oli tema enda süü.

"Ta ei võtnud kohe vastutust, nagu pidanuks. Sportlastena ei saa me ainult arsti süüdistada," pahandas Lundanes.

Tema hinnangul kahandab Johaugile auhinna andmine selle väärtust. "Minu silmis on heaks eeskujuks olemine [selle auhinna juures] sama tähtis kui muud faktorid, seega minu arvates on [Johaugile auhinna andmine] möödalask," lisas Lundanes.

Kui Johaugilt küsiti, mida ta kriitikutele ütleb, vastas ta: "Mul pole midagi öelda. Kõik võivad öelda, mida tahavad. Mina naudin tohutult treenimist, võistlemist ja üldse sportimist, olgu see siis jooksutossudes või suuskadel."