Suusahüppetreeningutega alustas Martti Nõmme Võrus Olev Rootsu juhendamisel ning jõudis ligemale kümnekonna aastaga võistelda korra olümpial ja kolmel korral MM-võistlustel. MK-sarjas ei õnnestunud tal punktikohale jõuda, kontinentaalkarikasarjas tulid mõned esikümne kohad. Nõmme tunnistab, et elumuutus tuli sujuvalt ja alates tänavu jaanuarist polegi ta enam võistelnud. "See praegune olukord või maailma olukord ei mõjutanud midagi. Selleks ajaks olin enda otsused teinud. Otsuse tegemist mõjutas enim see, et oled surnud ringis. Alati kui läks midagi paremaks ja jõudsid 30.-40. kohtadele, järgnes langus. Mingi aja jooksul mõistsin, et äkki ei tulegi paremini välja," selgitas suusahüppaja.

Et tippspordis läbi lüüa, peab Nõmme sõnul kõik klappima. Võrreldes suurte suusahüpperiikidega on Eesti koondise eelarve pisike, jääb selline peost suhu elamise tunne. "Eestlastel jääb kindlasti rahalise poole taha palju. Minu puhul oli ehk ka andekusest puudu, sest tööd teevad seal kõik võrdelt. Rohkem ei saagi, see oleks liiga palju. Mõnel tuleb edu, mõnel mitte – nii on see paraku."

Tippsport õpetas Nõmmele inimesena enda kokkuvõtmist ja raskustest ülesaamist. Seitsmest korrast, kui tal õnnestus tiitlivõistlustel kvalifikatsioonist läbi murda, jäävad talle enam meelde 2018. aasta taliolümpiamängud. Nüüd on aeg pühenduda tööelule. "Septembris alustasin spordi kõrvalt poole kohaga videokvaliteedi kontrollijana ühes IT-ettevõttes. Seal olen olnud tänaseni. Kuna olen kõrvalt õppinud veebipõhist programmeerimist, siis nüüd tekkis maist võimalus alustada karjääri programmeerijana."

Nõmme usub, et suusahüppetorni läheb ta edaspidigi. "Mulle meeldib hüpata ja selleks ei pea käima maailmas areenidel võistlemas. Saan seda siinsamas teha. Loodan leida aega, et teha kaasa Eesti meistrivõistlustel ja sõita vahest enda lõbuks nädalavahetuseks Otepääle, et teha mõned hüppetreeningud. See on ülilahe hobi."