Kirdi suur konkurent Johannes Vetter viis juba 20-aastaselt oma isikliku rekordi napilt 84 meetri alla, samas vanuses oli eestlase tippmark enam kui kümne meetri jagu kehvem. "Inimesed arenevad erinevalt," tõdes Kirt Vikerraadio saates "Vikerhommik".

"Ta on noorest peale olnud väga suurte jõunäitajatega, mis annavad ka väikese tehnilise oskusega kindlasti meetreid. Aastal 2014 olin mina jõunäitajates oluliselt nõrgem kui ma ise praegu olen. Võrreldes Vetteriga on minu näitajad nõrgemad, aga ma olen kindlasti kiirem kui tema. Dohas oli viske ajal näha väljalennu kiirust, seal ei tule vahet sisse või mina olen isegi kiirema käega."

"Mina olen kindlasti olnud hilise arenguga ja see areng on olnud väga väikeste sammudega üles," jätkas Kirt. "Tema on tulnud suurte sammudega, mis on hiljem jäänud väiksemateks."

Kirt võrdles ennast ka enne teda Eesti rekordimeheks olnud Andrus Värnikuga. "Tema oli väga emotsionaalne võistleja. Mina olen võib-olla selline, kellel ei ole väljaspoolt võib-olla nii näha, et ta emotsionaalne on, aga mul on kindlasti vaja väga palju keskenduda ja ka kõige väiksemat võistlust tõsiselt võtta, et tulemus kätte saada."

Ehk Kirt on endaga kokku leppinud, et võidusaltot ei tee? "Kaua aega ei ole selliseid trikke teinud, ei ole õige aeg hakata praegu ka tegema!"

Millal tohib Magnus Kirt jälle oda visata? "Järgmise aasta suvel. Siin ei tohi teistmoodi mõelda. Vigastused käivad spordiga kaasa ja järgmine hooaeg ei pea algama kohe maikuus, aga juuniks peab olema suutnud ennast viskekorda saada."

"Kuna ma üldse oda kätte võtan? Seda ajalist määra ei oska ma täpselt öelda," tõdes Kirt. "Kui midagi teha ei saa, siis midagi saab ikka teha. Kui ma muidu võtan [oda kätte] jaanuaris, siis loodan, et kui on õige aeg oda kätte võtta, ei ole see väga palju hiljem kui ta muidu on olnud. Eks seda näitab taastusravi käik, aga ma olen endale eesmärgi pannud, et see ei ole väga palju hiljem kui tavaliselt."