"Juba liigun ja saan teha trennimoodi asju. Loodan, et kõige hullem periood on läbi," vastas Kirt Anu Välba küsimusele, mis seisus on tema käsi. "Õnneks ei ole veel see aeg, kus peaks oda viskama. Pean tunnistama, et hetkel ma veel nii hea ei ole, et saaksin oda visata, aga õnneks periood ei ole ka veel selline."

Mäletatavasti vigastas Kirt enda viskekätt MM-finaali eelviimasel katsel, kui oda lendu saates tuli õlg liigesest välja. Pärast mitmeid konsultatsioone otsustati operatsiooni kasuks ning Kirt käis lõikusel 19. oktoobril. Kirti opereerinud Soome arst Urho Väätäinen oletas, et täielikuks taastumiseks võib minna kuus kuni kaheksa kuud. "Eks neid arvamusi ja prognoose on erinevaid. See võib kujuneda nii pikaks, aga me ise loodame, et ei kujune," rääkis Kirt saates "Hommik Anuga". "Kui vaatame ajakava, kus praegu oleme, siis me loodame ka, et see ei kujune nii pikaks."

Küsimusele, kas Tokyo olümpiaks saab õlg korda, vastas Kirt: "Loodetavasti. See on meie eesmärk ja see meid igal hommikul voodist püsti ajab ja trenni minema sunnib."

Kas vigastus võib jääda ka psühholoogiliselt mõjutama? "Isa vanasti ütles, et kui kardad, võib koju jääda," muheles Kirt. "Eks kindlasti, suuresti on see psühholoogiline vigastus, aga nii palju kui olen arstidelt ja erinevatelt füsioterapeutidelt kuulnud, ei tohiks enam olla ohtu, et vigastus korduks, kui oleme saavutanud sajaprotsendilise liikuvuse."

Anu Välba uuris, kas Kirt on ka mõelnud, kas vigastust saanuks vältida, kui ta oleks midagi teisiti teinud. "Usun, et mitte. Sellised asjad elus juhtuvad tavaliselt siis, kui nad peavad juhtuma. Olen tavaliselt alati niimoodi mõelnud," arutles ta. "Ju siis see pidi nii minema, ju siis see on selline etapp karjääris, mis paneb mind proovile. Enamasti mul on olnud väga edukad aastad, väga vähe on olnud suuri probleeme. Kerge on olla tipus, kui kõik on hästi. See paneb mind võib-olla teistmoodi proovile, kus pean saama raskustest üle ja võib-olla see siis näitab ka minu taset."

Kirt viis tänavu Eesti rekordi üle 90 meetri, Soomes visatud 90.61 tõstis ta ka hooaja lõpuni maailma hooaja edetabelis liidriks. Lisaks teenis ta Teemantliiga üldvõidu ja võitis MM-il vigastusest hoolimata hõbemedali. Kas sellised tulemused n-ö katust sõitma ei vii? "See hooaeg oli natuke teistmoodi. Kui viskasime 90 meetrit, võitsime Teemantliiga, ei julgenud seda emotsiooni väga suuresti välja elada. Pärast Teemantliiga üldvõitu olime muidugi väga õnnelikud, aga samas järgmine päev oli trennipäev ja treenerid ka rõhutasid, et Doha on veel ees. Ei saa pidama jääda ja mugavust tunda," nentis Kirt. "Eelmise aasta Berliini järel (Kirt võitis Berliinis EM-il pronksi – toim) tundsin kaks-kolm päeva väga head meelt, aga mitte kunagi sellist tunnet, et nüüd võiks rinna kummi ajada."

Esimest korda ületas ta 90 meetri joone 20. juunil Tšehhis Ostravas, visates 90.34. Kirt meenutas, kuidas sellele tulemusele aitasid kaasa võistluse kohtunikud, kes teda närvi ajasid: "Mina ei olnud ainus, kes rivist välja läks. Seal oli selline turvarisk, alati, kui oli tutvustamine või autasustamine, pandi odaviskesektor kinni. Läksime kuskil 40 minutit enne väljakule, hästi palav ilm oli. Ja soojendusviseteks saime sellest kasutada kuskil 15 minutit. Kui võistlus pihta hakkas, siis täpselt enne minu teist katset näidati juba valget lippu, läksin odaga viskama ja äkki tuli punane lipp ette," rääkis ta. "Arvan, et seda hoiti pea kümme minutit. Jõudsin kaks korda käia vett võtta ja siis jälle tagasi kõndida. Siis tundsin, kuidas vererõhk läks järjest kõrgemaks ja kõrgemaks. Ma arvan, et see oli väga märgilise tähtsusega, et esimest korda elus 90 meetrit viskasin."

"Viskasin väga palju 90 meetri alla, arvan, et oli vaja väikest tõuget, mis aitaks 90 täis visata," lisas Kirt.

Kirdi kunagine treener on öelnud, et ta on nagu odaviske Gerd Kanter, väga suur tööloom. Vastab see tõele? "See ei ole enesepiitsutamine, see on mingil määral asi, mida mulle meeldib teha ja protsessi ma naudin. Mu enda mõtteviis on, et see töö, mida teen sügisel, talvel ja kevadel, avaldub suvel tulemustes," selgitas Kirt. "See ettevalmistusperioodi katsumus, selle ärakannatamine on kõik selleks, et saaks suvel nautida neid võistlusi."

Kirt rääkis, et talle väga meeldib, kui inimesed talle kaasa elavad ja tema tulemuste üle rõõmu tunnevad ning ka see, kui tema suudab neid häid emotsioone pakkuda. "See on väga mõnus tunne. Aga olen pigem tagasihoidlik selle koha pealt. Oleme proovinud kontrollida seda hulka, palju tähelepanu saame ja rääkida ainult siis, kui meist on mõtet rääkida. Pigem on ikkagi tulemused ja võistlused need, mida püüame rahvale näidata ja head emotsiooni tekitada," selgitas ta.

Seetõttu on Kirt viimastel aastatel teinud ka n-ö meediapaastu. "Olen kaks-kolm aastat teinud niimoodi, et kaks-kolm nädalat enne tiitlivõistlusi ma ei loe üldse meediat. Mitte et kardaksin, mis pinged mulle peale pannakse, panen endale kindlasti suuremad pinged kui teised kokku. Lihtsalt iga päev lugeda mingisugust artiklit enda kohta pole mõtet, et elada neid emotsioone varem läbi," mõtiskles ta.

Viimased kolm tiitlivõistlust ongi olnud Kirdi karjääri edukaimad. 2017. aasta Londoni MM-il jõudis ta esimest korda suuvõistlusel kvalifikatsioonist edasi ja sai lõpuks 11. koha, mullusel EM-il võitis juba pronksi ja tänavusel MM-il hõbeda.

Olümpiadebüüdi tegi Kirt 2016. aastal Rios, kus tema laeks jäi kvalifikatsiooni 23. koht tulemusega 79.33. "Rio oli huvitav," naeris Kirt. "Esimene olümpia, olin väga närvis. Esimese katse astusin üle vist peaaegu meetriga, mida ma pole hiljem teinud."

Tokyo olümpiapilet on olemas, mis on seal teisiti kui Rios? "Tokyos on lihtsalt natuke küpsem Magnus," muheles Kirt. "Ei saa ette ennustada, mis seal juhtub, aga kindlasti see Magnus on küpsem ja natuke rohkem kogemusi saanud erinevatest läbikukkumistest."