"Avaldatud info põhjal on see sama usaldusväärne nn Paradiisi saarte
materjaliga. Varem valdkonnas samu teemasid usaldusväärselt käsitlenud ajakirjanikele lekitab tundmatu osapool infot, mis tema hinnangul peaks aktiveerima avalikkust seda teemat põhjalikumalt käsitlema," ütles Port ERR-ile.

Tema sõnul on analoogseid sportlaste verest kogutud andmetega lekkeid juhtunud varemgi, näiteks aastatel 2014 ja 2015.

"Sealhulgas peab käsitlema nende ja muu kaasneva info tõe väärtust nii süüdistava kui süüst vabastava otsuse tegemisel. Tõendite puudus ei ole tõend süü puudusest. Arvatavalt tahab lekitaja andmete lekitamisega seda poolt pildist paremini valgustada," arvas Port.

Port märkis, et vaieldamatult saab seoses OM-iga teema suuremat tähelepanu.

"Sama hästi võib see olla reaktsioon Venemaas sportlaste CAS-i vabastavale otsusele, milles kohtunikud ei seadnud kahtluse alla süsteemse dopingukasutuse võimalikkust ja hetkel avaldatud info põhjal lähtusid individuaalsete juhtumite tõendamise määrast ehk asetati kõrgemaks analoogseid otsuseid teinud ROK-i Oswaldi komisjonis rakendatust," selgitas Port.

Tema sõnul on võimalik, et andmete lekitamisega tahetakse osutada, et avalikkusele tutvustatud süsteemse petmise puhul ongi raske indiviidi kohta süüdistavaid andmeid kokku koguda ja käesolevat leket peaks käsitlema tõendite kogumis täiendava lisana.

Kuigi avaldatud andmed puudutavad 12 protsenti Eesti suusatajaid
aastatel 2001-2010, siis ei pea Port tõenäoliseks, et lekitamise eesmärk on Eesti suusatajate juhtumite käsitlus.

"Pigem püütakse avalikkusega jagada andmeid osutamaks "selgeks tehtud"
puhtuse ja ehtsuse näilisusele. Andmete- ja infoajastu liikmetena peame harjuma andmete lekkimisega ja õppima neid kasutama, et anda neile tähendus emotsioonidest suuremas kontekstis," ütles Port.

Nädal enne PyeongChangi taliolümpiamängude algust avalikustasid briti ajaleht Sunday Times ja saksa telekanal ARD statistika maailma tipptalisportlaste verenäitudest eelmisel kümnendil, mis viitavad väga ulatuslikule dopingutarvitamisele.

Andmebaasi leke koondab endas enam kui 10 000 veretesti tulemused enam kui 2000 sportlaselt.

Riikide järgi on enim kahtlaseid dopinguproove andnud Venemaa sportlased (nende abil on võidetud 60 medalit), kellele järgnevad Saksamaa, Rootsi, Norra ja Itaalia.

Andmetele on ligi saanud ka Rootsi telekanal SVT, kelle sõnul on lisaks eelnevatele riikidele olnud kahtlased näidud ka USA, Austria, Hispaania, Tšehhi, Soome ja Eesti suusatajatel.