Murdmaasuusatajad sõdivad suusaliidu lepingu vastu ({{commentsTotal}})

Suusad
Suusad Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Murdmaasuusatajad ehk Team Haanja peab suusaliidu ettevalmistatud lepingut arusaamatuks ning süüdistab liitu toetusrahade kinnihoidmises, suusaliit seevastu kinnitab, et leping on nendesamade sportlastega läbi arutatud kompromissi tulemus.

Tuntud murdmaasuusatajaid Algo Kärpi, Aivar Rehemaad, Karel Tammjärve, Marko Kilpi ja Raido Ränkelit esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg ütles, et suusatajate ja suusaliidu vahel on erimeelsused seotud suusatajate Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolse ehk riigi rahastamisega, mis on seatud sõltuvusse suusaliidu poolt koostatud lepingu sõlmimisega.

"Alates tänavu maist on olümpiakomitee peatanud suusatajatele neile ettenähtud toetuse maksmise, kuna suusatajad keelduvad allkirjastamast suusaliidu poolt koostatud, kuid selgusetuks jääva sisuga koostöölepingut, viimane versioon arusaamatust koostöölepingust edastati suusatajatele suusaliidu poolt 27. septembril," märkis Kergandberg.

Tema kinnitusel on eelnimetatud sportlastel juba 2014. aasta kevadest alaliiduga sõlmitud toetuslepingud, mis kehtivad kuni 2018. aasta PyeongChangi olümpiani ja neid toetuslepinguid ei ole tühistatud.
Toetuslepingud on otseselt seotud olümpiamängudeks ettevalmistamisega.

"Sellest hoolimata on suusaliit ja olümpiakomitee keeldunud täitmast spordiala arengu tagamise ja koostöö lepingus sätestatud kohustust tagada, et suusaliidule olümpiaettevalmistuseks eraldatud toetusraha suusatajateni jõuaks," nentis Kergandberg.

Treener Anti Saarepuu kinnitusel pole suusatajad alates tänavu maist saanud neile ettenähtud riiklikust ettevalmistustoetusest sentigi.

"Nn uue koostöölepingu preambulas, mida suusatajatele peale surutakse, tekitas esmalt küsitavusi viide Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Suusaliidu vahelisele spordiala arengu tagamise ja koostöökokkuleppele, mille viimast versiooni hoiti suusatajate eest pikalt saladuses," märkis ta.

Tema sõnul tähendas see sisuliselt seda, et suusatajad pidid võtma endale kohustuse, mille sisust nad teadlikud ei olnud. "Suusatajad said Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Suusaliidu vahelise spordiala arengu tagamise ja koostöökokkuleppe kätte alles 3. oktoobril 2017 ja seda alles siis, kui ajakirjandus hakkas antud teema vastu huvi tundma," nentis ta.

Suusaliidu juht Tõnu Seil märkis, et Team Haanja sportlastele välja saadetud leping on nendesamade sportlastega Eesti Olümpiakomiteega ühise laua taga koos läbi räägitud ja saavutatud kompromissi tulemus.

"Eesti Suusaliit toetab murdmaasuusatamise koondist nii noorte, juuniorite kui täiskasvanute tasemel ja on seda alati teinud nii rahaliselt kui muude vajalike teenustena. Fakt on ka see, et suusaliit kannab edasi kõik toetusrahad, mida EOK meile eraldanud on, sealhulgas sportlaste palgaraha ning Solidarity toetuse," kinnitas Seil.

Seil tõdes, et suusaliit ei saa edasi kanda C- ja D-kategooriaraha, mida EOK Suusaliidule maist alates eraldanud ei ole.

"Nimetatud kategooriarahade väljamaksmine eeldab eraldiseisva kirjaliku koostöökokkuleppe sõlmimist sportlaste ja suusaliidu vahel ja ning eelnimetatud kohustus omakorda tuleneb EOK ja ESL vahelisest koostöölepingust olümpiamängudeks eraldatava ettevalmistustoetuse saamisel," selgitas Seil.

Tema sõnul on hetkel veel sõlmimata sportlaste lepingu puhul tegemist lihtsa, arusaadava ja loogilise üheleheküljelise lepinguga, mis reguleerib suusaliidu ja sportlase vahelist koostööd ja tingimusi olümpiamängudeks ettevalmistumisel.

"Nimetatud lepingus ei ole ühtegi punkti, mis kahjustaks suusatajate huve. Olgu siinkohal kohe ära märgitud selle tõestuseks fakt, et kõik suusaliidu teiste alade sportlased ja koondise kandidaadid on kirjaliku koostöökokkuleppe allkirjastanud ja ei näe selle täitmisel mingeid probleeme," kinnitas Seil.

Suusaliidu väitel on eksitav info, et osadel murdmaasuusatajatel on juba 2014. aasta kevadest alaliiduga kogu rahastamist reguleerivad toetuslepingud sõlmitud.

"Tuleb piinlikkusega tõdeda, et seni polnud suusaliidu arhiivides säilitatud eelmise juhtkonna poolt ühtegi sportlastega sõlmitud kehtivat lepingut ning vaatamata juba üle aasta toimunud diskussioonidele ei olnud neid lepinguid edastanud ei sportlased, ega eelmine peasekretär Jaak Mae," ütles Seil.

Kergandbergi väitel on tegelikkuses suusaliidu eelmine peasekretär Jaak Mae edastanud kõik sportlastega sõlmitud lepingud e-kirjadega suusaliidu büroosse ehk need lepingud on suusaliidule teada ja serverist lihtsalt kättesaadavad.

"Digitaalseid lepinguid olekski ilmselt mõistlik otsida arvutist või serverist, mitte arhiivist," arvas Kergandberg.

Seili sõnul tuleb selguse mõttes aga mainida, et nüüd läbi advokaadi saabunud allkirjastatud lepingute näol on tegemist nn sportlastele palga maksmise lepingutega, mida suusaliit ka täidab.

"Käesoleval hooajal on aga teemaks sellest eraldiseisvad ülalnimetatud C- ja D-kategooria lepingud, mille tingimustes olemegi läbirääkimisi pidanud. Veelkord, nagu öeldud, ei vasta tõele ka Anti Saarepuu väited, et EOK rahast pole sportlasteni sentigi jõudnud. EOK eraldab, nii nagu edastatud lepingud ette näevad suusaliidule palgaraha Aivar Rehemaa, Algo Kärpi, Karel Tammjärve ja Raido Ränkeli jaoks ja see jõuab igakuiselt sportlasteni otse või nende klubide kaudu," kinnitas Seil.

Tema sõnul on edasi antud ka EOK Solidarity toetus Karel Tammjärvele ja Marko Kilpile ning tõele ei vasta väide, et nimetatud sportlased pole näinud EOK ja ESL-i vahelist koostöölepingut, sest see on edastatud ja nüüd ka nende palvel sportlasi esindavale advokaadile.

Kergandbergi kinnitusel tuleneb aga Tõnu Seili poolt viidatud C- ja D- kategooria lepingute alus suusaliidu sõnul 2017. aastal sõlmitud Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Suusaliidu vahelise spordiala arengu tagamise ja koostöökokkuleppest.

"See kokkulepe aga ei loo uusi tingimusi, mille tõttu peaksid sportlased muutma või uuesti sõlmima juba 2014. aastal sõlmitud ja täna kehtivaid lepinguid. Järelikult on suusaliidu poolt C- ja D- kategooria lepingute "teemale" viitamine pahatahtlik ja otsitud. Samuti on eksitav suusaliidu väide, et "kõik suusaliidu teiste alade sportlased ja koondise kandidaadid on kirjaliku koostöökokkuleppe allkirjastanud". Kindlasti ei ole teiste alade sportlased ja koondise kandidaadid kirjutanud alla sellise sõnastusega lepingule, mille allkirjastamist nõutakse suusatajatelt," kinnitas advokaat.

Team Haanja: alaliidu president tahab spordiriietusel reklaamida oma firmat

Team Haanja hinnangul tekitavad küsitavusi ka mitmed teised uue kokkuleppe punktid ning kõige kurioossem on lepingus punkt, mis sätestab sportlase võistlus- ja treeninguriietuse reklaamipinna jaotuse.

Nii on uue lepingu järgi spordiriietusel jäetud 250 ruutsentimeetrit pinda sportlase isiklikele toetajatele, kuid 200 ruutsentimeetrit pinda suusaliidu enda valitud toetajale.

"Suusatajad peavad leidma raha, et treenida ja seejärel leidma ise raha, et sõita võistlustele, ostma suusad ja määrded ning siis suusatama ettevõtete logodega, kes neid kunagi ei toeta. Absurd," tõdes Saarepuu.

Tema sõnul surub suusaliit sinna AS-i Graanul Invest, mille nõukogu liige on Andreas Laane ehk Eesti Suusaliidu president isiklikult.

Saarepuu hinnangul on AS-i Graanul Invest roll suusaliidu toetajana tervikuna küsitav, sest firma ei ole suusatajaid rahaliselt mitte kunagi toetanud ning ka suusaliit ise on tänavu suvel toimunud avalikul arutelul viidanud sellele firmale kui mittefinantsilisele toetajale.

"AS Graanul Investi lubadus toetada 35 000 euroga suusakoondise hooldemeeskonda on jällegi eksitav, sest suusaliit lõpetas hooldemeeskonna tegevuse selle aasta maist. Seda uuesti moodustada pole aga olümpiahooajaks võimalik, sest kõik pädevad inimesed on endale juba mujal uued lepingud saanud," nentis Kergandberg.

"Pealegi algab hooldemeeskonna töö juba kevadel suuskade valimise ja soetamisega, mistõttu mõni kuu enne hooaja algust ei ole hooldemeeskonna loomine ka sisuliselt võimalik," kinnitas Saarepuu.

Kergandbergi sõnul tekib praegu vägisi mulje, et nii suusaliidu presidendi ja AS Graanul Investi nõukogu liikme Andreas Laane ning olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese eesmärk on tagada uue koostöölepinguga reklaamipind suusatajate spordiriietusel AS-le Graanul Invest.

"Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese tööülesannete hulka ilmselgelt ei kuulu suusataja spordiriietusel olevate logode küsimused. Vaatamata sellele on olümpiakomitee peasekretär võtnud selle küsimuse oma põhimõtteliseks südameasjaks. Teadaolevalt ei tegele ühegi teise EL-i riigi olümpiakomitee peasekretär alaliidu logode jagamise või paigutamisega," tõdes Saarepuu.

Seil selgitas, et Eesti suusakoondise võistlusriietusel esitletavad logod on nagu ka igas teises spordialas alaliidu omad ning suusatamise puhul on lubatud logosid 450 ruutsentimeetri ulatuses ja selle jagamise otsustab suusaliidu juhatus ning suusaliit on alati logodel kajastanud koondise toetajaid, liidu toetajaid ja ka hooldemeeskonna toetajaid.

"Arvestades eratoetajate vähenenud huvi tänu kahvatutele tulemustele oleme aasta aastalt rohkem lubanud sportlaste otsetoetajate logosid võistlusdressidele. Tänagi oleme andnud logopinda Team Haanja sportlastele, isiklike toetajate tarbeks. See ongi normaalne. Suusaliit soovib jätta enda kasutusse väiksema pinna, et täita oma kohustusi meie koostööpartnerite ja murdmaasuusatamist toetavate partnerite ees," ütles Seil.

Seil ei ole nõus ka Team Haanja hinnangutega seoses hooldemeeskonna tööga.

"Suusaliit tagas eelmisel hooajal murdmaakoondisele suusahoolde võttes tööle hooldemehed, varustades neid ja lähetades nii laagritesse kui võistlustele. Seda olukorras, kus EOK toetust saavad Team Haanja sportlased alguses lubasid hooldemeeskonna eelarvest tagada 50 protsenti nii nagu see on alati olnud, aga hiljem sellest lubadusest loobusid ja suusaliit kandis kõik kulud ise," ütles Seil.

Tema sõnul on samamoodi ka varustusega, sealhulgas suuskadega ehk suusaliidu sportlastele eraldatakse Fischeri tehasest teatud hulgal tasuta suusad, samuti on võimalik soodsamatel tingimustel suuski sealt täiendavalt osta.

"Hooldemeeskonna moodustamise ja rahastamise ettepaneku tegi suusaliit sportlastele ka käesolevaks hooajaks. On teada eelarve ja selle jagunemine. Soovime seda jätkuvalt teha ka täna. Kahjuks ei ole Team Haanja sportlased ja nende esindajad sellega nõusse jäänud. Hoolimata sellest ei jäta suusaliit oma sportlasi, kes soovivad meiega koostööd ning sporti teha, ilma hooldeteenusest ja muust vajalikust abist. Loomulikult on võimalik ka praegu hooldemeeskond moodustada ja tingimustes kokku leppida. Meie oleme selleks valmis," kinnitas Seil.

Seili sõnul on Graanul Invest olnud suusaliidu toetaja juba 2014. aastast ja panustanud just murdmaasuusatamisse.

"Kahetsusväärne on lugeda väärarusaamast, kus see toetus kahtluse alla seatakse ja eeldatakse isikliku otsese hüve saamist sponsorilt," ütles Seil.

Saarepuu sõnul ei taha aga suusatajad muud, kui eelnevalt väljateenitud riiklikku toetust ja suusaliidu poolt võistlustele lubamist.

Laane: vaidlus on põhimõtteline

Suusaliidu presidendi Andreas Laane sõnul on vaidlus põhimõtteline ehk kui suusaliit ei saa suusaspordi toetajaid esitleda, siis ei saa neid ka kaasata.

"Suusatajate seisukoht, et neile hoolet pakkuva meeskonna rahastamine ei ole abi suusatajatele endale, on ülimalt kahetsusväärne. Siit ka selle aasta probleem - kuidas leida suusatamisele toetajaid kui sportlased loevad toetuseks vaid seda, kui see jõuab rahana nende käsutusse ja kõik muud toetused, mis on otseselt neile kasuks (hoole, busside kasutus, määrded, suusad, riided jne) ei ole suusatajate hinnangul toetus ning seda ei hinnata panusena," nentis Laane.

"Me loodame, et sportlased saavad ikkagi aru, et nad ei esinda maailmakarikavõistlustel mitte iseennast, vaid Eestit ja suusatamist üleüldisemalt ning on valmis oma riietel kandma logosid, mille abil luuakse väärtust nii neile endile kui suusaalade arengule tervikuna," ütles ta.

Saarepuu aga märkis, et reaalsuses on busside kasutamise eest maksnud Team Haanja, nii nagu ka suuskade eest.

Team Haanja kinnitusel ähvardab alaliit sportlasi võistlustele mitte lasta

"Antud juhul töötab liit ise oma sportlaste olümpiaettevalmistusele vastu, kuni selleni välja, et ähvardab uue lepingu allkirjastamata jätmisel neid mitte registreerida maailmakarika etappidele. Seda kõike tehakse olümpiaettevalmistuse kõige olulisemal perioodil ja sportlastega, kes on sunnitud ennast 100 protsenti ise rahastama ehk ise endale toetajaid leidma," tõdes Kergandberg.

Advokaadi sõnul on võimas ka olümpiakomitee täitevkomitee vastus suusatajate 20. septembri pöördumisele, sest täitevkomitee volitas asjaga tegelema olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese, kes omakorda põrgatas 21. septembril asja lahendamise sujuvalt suusaliidule, kes on ise aga kogu probleemi tekitaja ja ka suusatajate vastaspool käesolevas vaidluses.

EOK tahab kompromissi leida

Siim Suklese sõnul on EOK alati olnud valmis pakkuma kompromissi leidmise võimalusi erinevatel seisukohtadel olevate osapoolte vahel.

"Seda oleme teinud erinevate alaliitude ja sportlaste vahel, samalt positsioonilt lähtume ka antud kaasuses. Kohtumisel sportlastega oli laual erinevaid kompromisse, arutati eelarvete jagunemise, logode paiknemise, transpordi ja määrdemeeste palkamise üle," rääkis ta.

Suklese sõnul oli ka logode suurus ja firmade nimed kompromissi osa, mida EOK aitas vahendada.

"Seda pidada EOK poolseks seisukohaks ja pealesurumiseks on tunnistus kompromissi pakkumise olemuse mittemõistmisest," nentis ta.

Sukles toonitas, et EOK-l on kehtiv koostööleping Eesti Suusaliiduga, mille alusel on ka lepingulised suhted, õigused ja kohustused osapoolte vahel määratletud ning sportlaste igapäevaelu korraldamise kokkulepped sõlmitakse endiselt alaliitude ja sportlaste vahel.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: