Eesti koondisel on unistus jõuda esmakordselt MM-finaalturniirile. Valiksarjas on esimene ring mängitud, teine algas. Kui reaalseks seda unistust pidada, kuidas meie võimalused paistavad?

Meil väga vedas nii esimese ringi kui ka teise ringi vastastega. Kahjuks me ei kasutanud oma võimalust täielikult ära. Kaotused [esimeses ringis] Rootsile ja Tšehhile tegid meie olukorra raskemaks, aga šanss on meil olemas ja iga mäng lõppeb siis, kui lõpuvile on kõlanud. Nii ka turniiridele pääsemine.

Kui mõelda viimasele mängule Ungari vastu, aga miks mitte ka sellele eelnenud kontrollmängule Itaaliaga, siis kust meil king pigistab? Kuidas paistame võrdluses konkurentidega?

Eks ta pigistab päris mitmelt poolt. Väga hea ja hea meeskonna vahe on see, et väga heal meeskonnal mõõnasid ei ole. Väga hea meeskond mängib stabiilselt nii üksikuid mänge kui ka turniire. Heal meeskonnal tulevad asjad sisse nii mängudes kui ka turniiridel.

Kui viimast mängu Ungariga vaadata, siis [Kristian] Kullamäe võttis mängu enda peale, aga kaasa ei tulnud keegi. Teleri vahendusel oli näha, et Heiko Rannula nõudmisi või nõuandeid ei suudetud väljakul täita. Sinna taha see asi jääbki.

Mis on meie koondisel hästi?

Kullamäe on teinud individuaalselt arengus väga suure sammu edasi. See on väga positiivne. Meeskond on näidanud, et oskab mängida, aga meil tekivad probleemid siis, kui vastane on väga täpselt selgeks teinud meie nõrgad kohad ja suudab need kinni võtta ning suudab meie meestele piisavalt survet avaldada. Siis me oleme alati raskustes. Me ei suuda leida järgmisi käike.

Kui vaadata koondise viimase aasta tulemusi, siis jääb silma, et meil on ridamisi mänge, kus viskame ligi 90 punkti ja siis sekka tulevad napid 60+ punkti mängud. Millest see kõneleb?

Me oleme viskav meeskond. Meil puuduvad mängijad, kes suudaks igas olukorras vasakule-paremale läbi minna. Meil on neid mängijaid üllatavalt vähe. [Henri] Drell on võib-olla selles kõige parem, aga ta tahab alati väga vasakule minna. Sellist teravuse loojat meil praktiliselt ei ole.

Mis teeb mulle muret pikemas perspektiivis, kui tahame 2029. aasta kodust EM-finaalturniiri hästi mängida ja alagrupist edasi pääseda, siis meil on vaja, et meie mängijad areneks edasi iga aastaga ja seda arengut ma kahjuks ei ole väga paljudes mängijates näinud.

Pühapäeval on väga otsustav mäng. Läheme kodus vastamisi Soomega, kellele kaotust enam lubada ei saa kui MM-ist mõelda, aga keda me pole viimased 10 aastat võitnud. Millised on meie võimalused?

Peame mängima väga hea mängu. Pühapäeval meie heast mängust ei piisa. Peame eelkõige mängima väga hästi kaitses. Soome on agressiivne ja dünaamiline ning kiiret ja jõulist mängu armastav meeskond, mis jällegi kaitses tekitab meile kindlasti probleeme. Me peame sellest üle saama. Peame suutma siduda ees- ja tagaliini, peame suutma Maikile [Kotsar] palli anda, sest nii tarka keskmängijat ei ole meil tükk aega olnud.