Norra suusaliidu omanikud on suusaklubid ja neid ümbritsevad ühingud. Alaliidu palgal on 158 inimest, nende seas on nii täis- kui ka osalise tööajaga töötajaid. Nad tulevad nii kontorisse kui ka "põllule" selleks, et toetada sportlaseid ja mitte vähem tähtis on töö noortega. Alati tuleb teha tööd uute suusatajate värbamisel oma spordialale.

Suusaliidu eelarve on ligikaudu 400 miljonit Norra krooni (ca 35 miljonit eurot), mida on küllaltki palju. 90 protsenti sellest rahast tuleb meie toetajatelt ja 10 protsenti meie valitsuselt. Valitsuselt tulevad vahendid lähevad noortele suusatajatele, et toetada seeläbi inimeste toimekust.

Spordiala, mis näitab suurimat aktiivsust, saab suusaliidult kõige enam vahendeid. Töö peab käima nii tippsportlaste kui ka järelkasvuga ehk lastega, kes soovivad spordialaga tegeleda. Meie rahastust suunab alade enda toimekus.

Suusaklubides tehtav kogu vabatahtlik töö on tegelikult see, mis teeb meid edukaks. Sealt tulevad kõik suusatajad. Meie töötame püramiidi tipus. Mida paremini suusatajal läheb, seda rohkem toetame teda suusaliidu poolt. Kõige aktiivsem tegevus käib just erinevate suusaklubide juures ja pidage meeles, et need on vabatahtlikud.

Kuidas Norra inimesed hindavad üldiselt talisporti?

Meil on küsimustikud, et sellest aimu saada. Samas on võib olla kõige olulisem lugeda ajakirjandust, sest Norras on meedia tähelepanu talispordile lihtsalt hämmastav. Sealt tulevad head lood, aga loomulikult ka kogu kriitika.

Viimaste lihavõtete ajal avaldati suuremates ajalehtedes artikkel suusatamisest kui peamisest Norra spordialast. 1,6 miljonit inimest nimetasid suusatamist esimese eelistusena.

Vaatamise eelistused sõltuvad sellest, et milline telekanal näitab sporti. Kui ülekanne on tasulises kanalis, siis on huvi madalam. Meie jaoks on oluline suusaspordiga jõuda suurtesse avalikesse kanalitesse.

Millisena näete talispordi tulevikku Norras? Millised on järgmised sammud?

Esile on kerkinud palju uusi spordialasid nagu randonnee, mis on seotud mägedes suusatamisega. Seda tasub jälgida. Kuid siin on ilmselt rohkemgi küsimus selles, et kuidas peaksime arendama traditsioonilisi spordialasid ja kuidas hoida neid edukatena. Sellele peame tõesti keskenduma. Kui näitame televisioonis murdmaasuusatamist või kahevõistlust, on oluline kuulda raja ääres treenerite häält, mis aitaks inimestel paremini toimuvat mõista. See on enam-vähem sama, mida tegi sari "Drive to Survive" vormel-1 jaoks. Usun, et selles peitub laiem globaalne õppetund.