"Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust," sõnas Kontaveit. "Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja ja ma arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal. See, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks."

2017. aastal karjääri esimese WTA turniiri võitnud Kontaveit pidi järgmist triumfi ootama enam kui neli aastat, aga pärast Clevelandi turniiri augustis võidutses ta lõppenud hooajal veel kolmel turniiril ehk võitis ühtekokku neli WTA turniiri. Lisaks jõudis ta aasta alguses Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, aga seal otsustavat mängu koroonast tingitud ajapuuduse tõttu ei mängitud.

Erilises hoos oli Kontaveit hooaja lõpus: aasta viimasest 34 mängust võitis eestlanna 29, kõva kattega väljakutel teenis ta lõppenud hooajal enim matšivõite. Clevelandis alanud võimsa kümnenädalase perioodi jooksul võitis ta maailma esikümnesse kuuluvate tennisistide vastu viis matši kaheksast, sealjuures sai ta kolm võitu TOP5 mängijate üle. Suurepärane hoog päädis tõusuga maailma edetabeli esikümnesse ning WTA finaalturniirile jõudmisega – mõlema saavutusega tegi ta Eesti tenniseajalugu. Esimese eestlannana WTA aastalõputurniiril mängides jõudis ta ka seal finaali.

Tempoka perioodi lõppedes nautis Kontaveit puhkust Eestis. "Puhkuse ajal olen tõesti ainult kodus olnud, ma ei ole väga midagi ette võtnud, väga aktiivne olnud. Ma arvan, see suur pingelangus on olnud nendest turniiridest ja olen tõesti ainult väga rahulikult võtnud," rääkis ta enne hooajaeelse ettevalmistusega alustamist. "Võib-olla minu jaoks on tähtis see vabadus – et mul ei ole mingisugust konkreetset graafikut või trenne, kuhu pean minema või mingeid asju, mida pean tegema, mida ma terve aasta läbi olen järjest iga päev pidanud jälgima."

Kontaveit nentis, et Clevelandi turniiri võitmisega leevenesid pinged, mis ta oli endale peale pannud. "Võitsin selle turniiri Clevelandis ja siis järgmises finaalis oli mul lihtsalt juba nii palju vabam tunne, sest mul ei olnud mingit sellist võidukohustust, mul ei olnud pinget," selgitas ta. "Lihtsalt olin seal väljakul, nautisin seda, et mängisin väga tugevate vastastega väga head tennist, Ostravas näiteks ja edaspidi siis ka Moskvas juba. Ma kuidagi ei pannud endale mingisugust võidukohustust või mingit pinget peale, et peaksin võitma, vaid lihtsalt mängisin, võtsin kogu aeg mängu korraga ja see lihtsalt toimis."

Kontaveidi sõnul oli edu kasvades märgatav tähelepanu tõus nii maailma meedia kui ka fännide seas.

"Eks see tähelepanu kasvas pidevalt. Ma arvan, et kõige rohkem hakkas tulema siis, kui olin võib-olla paari mängu kaugusel sinna WTA finaalturniirile kvalifitseerumisest," meenutas ta. "Siis hakkas see inimestele põnev tunduma – ma arvan, et see minu n-ö rivaliteet Ons Jabeuriga ja kõik see oli selline põnev asi, mida jälgida, sest meil oli nii väike punktivahe, et kes siis lõpuks kvalifitseerub sinna. Mul oli vaja tõesti kõik mängud järjest ainult võita ja see tundus kuidagi mingi hetk nii kaugel, aga järsku tuli see aina lähemale ja lähemale ja tundus rohkem võimalik. Ja siis oli ainult ühe mängu kaugusel! Ma arvan, et see oli see, mis meediat väga huvitas ja see oli põnev asi, mida inimestel jälgida."

"Üldiselt on mulle väga meeldinud, et hästi palju inimesi on mulle pöialt hoidnud," tänas Kontaveit fänne. "Tõesti uskumatult palju inimesi tegelikult vaatas mu mänge, tõusid öösel üles kell pool neli öösel, et lihtsalt minu mänge vaadata! See kindlasti tegi mu südame väga soojaks ja selline positiivne tähelepanu oli muidugi väga-väga tore."

Kiidusõnu jagus Kontaveidil ka enda esimesele treenerile – ema Ülle Milkile. "Saan emaga väga hästi läbi. Mida vanemaks mina olen saanud, seda rohkem olen hakanud võib-olla ise ka tunnustama seda abi, mis ema on läbi nende aastate mulle ja mu tiimile pakkunud," tunnistas Kontaveit. "Ma arvan, et mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad hindama selliseid inimesi, kes on kogu aeg sulle toeks ja kogu aeg su kõrval, läbi raskete ja kergete hetkede."

Aastale tagasi vaadates ütles Kontaveit, et tipphetk oli tema jaoks kahtlemata WTA finaalturniiril mängimine. "Aga ma arvan, et ka juba kvalifitseerumine sinna WTA finaalturniirile oli väga suur hetk," lisas ta. "Ja kindlasti veel üks väga suur hetk oli Moskva turniirivõit, mis viis mind esikümnesse. See oli tegelikult üks suurimaid unistusi, mis mul tennisekarjääris oli ja see sai täidetud."

"Kui see mingi hetk mulle kohale jõudis, siis oli selline suur pisaratevoog ja ülim õnnetunne," lisas Kontaveit.

* * *

ERR-i sporditoimetuse aasta kokkuvõte "Aasta tipphetked 2021: sport" on ETV eetris 30. detsembril kell 20.

Erilised spordihetked tõstavad meid igapäevatoimetustest taevasse, aga panevad ka ohkama. ETV sporditoimetus vaatab koos peategelastega tagasi möödunud aastale ja toob vaatajateni olümpiajutud Katrina Lehise ning Rasmus Mägiga, räägime tõusudest Anett Kontaveidi ja Rauno Sappineniga ning tagasilöökidest Saskia Alusalu ja Rait Rikbergiga, motivatsioonist Epp Mäe, Rein Taaramäe ja Jukka Toijalaga ning mõistagi ei jää rääkimata tulevikujutud noorsportlase Eneli Jefimovaga. Režissöör Margit Rand, produtsent Tiina-Mari Koljak.