President saanuks ametisse siis, kui kohale tulnud klubidest hääletanuks tema poolt rohkem kui pooled. 41 hääletusel osalenust 17 oli Raudseppa poolt, kuid 22 hääletasid vastu ja kaks jäid erapooletuks.

Seega tuli leppida teadmisega, et pärast Andreas Laane presidendi ametist taandumist 2020. aasta kevadel Eesti Suusaliidul jätkuvalt presidenti pole – juba poolteist aastat.

"Edasi on see, et meil valiti ka juhatus, kellele anti võimalus valida enda seast esimees. Meil on ühist hingamist tekkinud rohkem, et pigem on see ühekordne hääletusprotsess ühe inimese valimiseks, mis praegu läks nagu niipidi, nagu ta läks. Aga see ei ole märk sellest, et oleks mingisugune väga suur arusaamatus. Töö peab edasi käima ja siit pigem mitte mingit märki välja lugeda tulevikuks," ütles Eesti Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil intervjuus "Spordipühapäevale".

Siiski, alaliidu väärikuse huvides on presidendi valimine varem või hiljem ikkagi paratamatult vajalik. Milles siis asi, et Eesti Suusaliidu üldkogul sellega hakkama ei saadud? Ja miks oli kandidaate vaid üks? Mida presidendilt ja alaliidult oodatakse ning kuidas president leida?

Priit Põlluste esindas üldkogul Tartu Suusaklubi. Seda, kuidas klubi hääletas, Põlluste "Spordipühapäevale" ei avaldanud. "Kuna suusaliit on laiapõhjalisem organisatsioon, kui lihtsalt murdmaasuusatamine ja seal on sees mäesuusatamine freestyle, kahevõistlus ja suusahüpped, siis minu arvamus on võib-olla selles, et Paavo Raudsepp on olnud oma minevikus puhtalt murdmaasuusatamises ja võib-olla sellepärast teda ei valitud," ütles Põlluste.

Suusaklubi "Jõulu" juhatuse liige Eeri Tammik käis üldkogul samuti kohal. Tema toob presidendi mittevalimisega seoses esile paar olulist momenti, mis võisid otsust selles suunas kallutada. Poolt- ja vastuhääli Raudsepa kandidatuuri kohta tuli tema arvates erinevate suusaalade klubidelt.

"Eks ta peaks olema selline, kes julgeb oma nina toppida ja peab olema valmis riskima, et suusaliidu mainet parandama hakata. Ma ei ütle, et see maine praegu kehv on, aga ta oli. Vana asja enam ei puuduta," sõnas Tammik. "Võib-olla peaks vaatama, kas peasekretär on piisavalt pädev."

Kui jutt juba finantseerimisele ehk rahale läks, siis Tartu Suusaklubi esindaja Priit Põlluste ei usu, et Pavo Raudseppa mitteusaldamise põhjustas asjaolu, et endine murdmaasuusataja ei suudaks presidendina erinevaid suusaalasid õiglaselt ja võrdselt kohelda.

"Ma ei oska seda selles mõttes öelda, et seal oleks olnud täna küsimus mingite rahade jagamises või seda, et president jagab raha, et meil on suusaliidul oma juhatus. Seal otsustati, et juhatus on nüüd uus 11-liikmeline ja nende liikmete hulgast valitakse ka esimees. Ilmselt ollakse uue presidendi otsingul edasi ja ja võib-olla on seda mõistlik teha siis, kui olümpiahooaeg lõpeb," sõnas Põlluste.

Mõistagi on suusaliidus ajalooliselt üks keskseid alasid olnud murdmaasuusatamine. Oluline osa Eesti parematest meesmurdmaasuusatajatest ehk Marko Kilp ja Kaarel Kasper Kõrge on koondunud Aivar Rehemaa hoole alla.

Rehemaa enda klubi A.R Pro Ski Team võeti Eesti Suusaliidu liikmeks ja osales läbi oma esindaja ka üldkogul ning hääletusel. Meie viimaste aastakümnete paremate murdmaameeste hulka kuuluv Rehemaa ütleb, et on üldkogul toimunud arutelu ja meeleoludega hästi kursis.

Teatavasti pole Rehemaa ja suusaliidu juhtkond omavahel viimastel aastatel väga hästi läbi saanud, kuid treeneri sõnul räägiti kevadel olümpiat silmas pidades asjad läbi ja praegu on koostöö vajalikul määral toiminud. Rehemaa tagab olümpiakandidaatide Kilbi ja Kõrge heal tasemel ettevalmistuse, Eesti Suusaliit aga hooldemeeskonna.

"Kui me oleme siiamaani üsna kaua hakkama saanud ja tavaliselt valitakse ju president olümpiatsükli jaoks, et kui meil on täna ainult siin neli-viis kuud jäänud, hooaja lõpuni, siis ma arvan, et oleks see presidendi valimine ikkagi korraldada ja teha uuesti seal kevadel või suve alguses. Täna nagu kiiruga hakata siin presidenti valima. Ma arvan, et see võib-olla ei ole päris õige. Ma loodan, et Pavo Raudsepp kandideerib ka kevadel, näiteks kui peaks tulema uued presidendivalimised," tõdes Rehemaa. "Pigem ei olda ju rahul täna peasekretäri tööga, see on fakt. Ma tean, et üldkogul küsiti, kes on rahul peasekretäri tööga ja neli kätt tõusis 41 klubist. Ma ei ütle täna, et ma lükkan kõike peasekretäri peale või midagi ja ma ei ütle ühtegi halba sõna selle juhatuse kohta, kes nüüd valiti."

"Kui ma lihtsalt vaatan näiteks suusaliidu kodulehekülge, et juhatus on suutnud viimase kahe aasta jooksul kaks juhatuse protokolli üles panna, siis president ei olegi meil täna kõige suurem valupunkt, et võib-olla asi on nii nagu klubid ütlesid. Ma mäletan, kui siin mitmed aastad tagasi ma lugesin suusaliidu kampaaniat et kuidas nüüd muudetakse, siis selge sõnum oli see, et kõik asjad muudetakse läbipaistvamaks. Täna on nagu vastupidi ja sellega just need klubid nagu rahul ei olegi. Kui alajuht, et ei tea oma ala eelarveid ja kust mingid rahad laekuvad, see näitab, et seal on segadust üsna palju," lisas Rehemaa.

"See presidendi valimine oligi võib-olla rutakas, minu teada on suusaliidu majandusaasta aprillist-aprillini ja siis saab väga vabalt korraldada seda üldkogu kuskil juunis või juulis. Ma ei oska öelda, kas meil on vaja peasekretäri vahetada või mitte, võib-olla siis teha sinna mingi konkurss. Ma arvan, et on väga tore, kui Paavo sinna uuesti kandideerib, aga mina ise mõtlen natukene suuremalt. Ma näiteks ei näe mitte mingit põhjust, miks ei võiks Eesti suusaliidu president olla Kristina Šmigun-Vähi. Vaadates kuidas mujal maailmas mõnel suusaliidul on väga edukas naispresident."

Kristina Šmigun-Vähi võiks olla suusaliidu presidendina kandidaat, kes on tõesti kogu suusarahva jaoks autoriteet. Samas on alaliidul Rehemaa sõnul selleks tarvis näidata, et ees ootab hea töökeskkond.

"Kui tänane peasekretär on öelnud, et keegi ei taha tulla, siis on see selge märk, et see meeskond on järelikult niisugune, kuhu ei taha autoriteetne inimene tulla. Ma ei ole Kristina Šmigun-Vähiga sellest nagu ametlikult rääkinud, aga ma ei mäleta täpselt, mis üritus see suvel korra oli, et ma sellise mõtte talle õhku viskasin ja ma ei võta täna seda õigust endale öelda, mis ta vastus oli. Aga nagu ma ütlen, et kui luua presidendi ümber hea meeskond, siis ma arvan, on paljude autoriteetsete inimestega võimalik läbi rääkida ja nii-öelda neid suunata ja võimalik ka saada nende jah-sõna," ütles Rehemaa.

Tammik pakkus omalt poolt välja Eesti Suusaliidu presidendi kandidaadiks Allar Levandi.