Raja: dopingukaristust kandnud treener võiks saada uue võimaluse

Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT

Sõudja Allar Raja jagas Vikerraadio saates "Spordipühapäev" arvamust selle üle, millistel tingimustel on dopingukaristuse kandnud treenerid oodatud taas spordis kaasa tegema. Raja hinnangul võiks dopingukaristust kandnud treener saada uue võimaluse.

Septembri lõpp tõi uudise, et endise murdmaasuusataja ning hilisema suusatreeneri Andrus Veerpalu kaheaastane dopingukaristus on lõppenud. Nimelt sai läbi olümpiavõitjale Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu ehk FIS-i seatud võistlemise ja treenerina tegutsemise keeld.

Kohtuvaidlustest hoolimata on Veerpalu nüüd suusaspordi mõistes oma karistuse kandnud ja tema treeneritöö juurde naasmist ei saa keegi keelata.

Sõudja Allar Raja, raskejõustikutreener Peep Päll ja spordipsühholoogia magister Külliki Taylor arutlesid Vikerraadio saatele "Spordipühapäev" antud intervjuus selle üle, millistel tingimustel on dopingukaristuse kandnud treener Eestis taas oodatud spordisüsteemis kaasa lööma.

"Ma arvan, et üldistada on sellistel teemadel ülikeeruline, praktiliselt võimatu. Need on kõik juhtumipõhised, kui suurel määral on treener asja taga. Kas ta on kuritarvitanud treeneri positsiooni või on olnud koostöös ja aidanud lihtsalt kaasa," rääkis Raja

"Oleneb, mis need pehmendavad või raskendavad asjaolud on. Üldiselt ma arvan, et kui keegi on eksinud ja karistuse ära kandnud ja aru saanud, et nii ei toimi Eesti spordimaastikul elu ja on näidanud üles läbipaistvust ja koostöövalmidust, et edaspidi hindab puhast sporti ning propageerib seda, siis ma näen, et on ruumi inimesele uus võimalus anda. Ma ei tea, kas peaks olema mingi programm või avaldus, et see oleks kõigile selge, et treeneri käekiri on muutunud ja sellised asjad enam ei kordu," ütles Raja.

Raskejõustikutreener Peep Päll on Tartu Ülikooli õppejõud, kel on spordipedagoogika ja -sotsiaalteaduste alal doktorikraad. Tema leiab, et sporti naasva treeneri puhul on tähtis oma varasemate eksimuste avatud selgitamine.

"Kui me läheneme antud küsimusele seaduslikult, siis on nii, et kui see isik on karistuse ära kandnud, siis tal on õigus tulla tagasi oma töö juurde. Meil ei ole selle kohta palju näiteid. Millele te vihjate, on avalikkuse ja meedia tähelepanu, kuidas spordiringkond vastu võtab selle patustanud treeneri. Ennekõike me peame teadma selle treeneri enda vastutust, mille eest me teda hukka mõistame," rääkis Päll.

"Esiteks, äkki sportlane on seda teinud treeneri teadmata. Teiseks, kui sportlane on treeneriga koostöös manustanud dopingut, siis ootaksime ka treeneri selgitust ja kolmandaks, mis on sportlasega juhtunud ja mis see on kaasa toonud. Ma olen ka esialgu seda meelt, et anda inimesele uus võimalus näidata, et ta on hea treener. Selleks võiks olla Eesti Olümpiakomiteel eksam, mille treener peaks uuesti läbima, et näidata oma teadmisi," sõnas Päll.

Mitmeid Eesti olümpiasportlasi abistav spordipsühholoogia magister Külliki Taylor arvab, et vabandust peaks paluma nendelt, kellele on liiga tehtud. "Kui vabanduse palumisest rääkida, siis kui kellelegi on liiga tehtud, siis eeldame, et tegija palub andeks. Kui rääkida dopingust, siis see konkreetne isik, kellele kahju tehti on sportlane. Lisaks sellele, et treener on eksinud eetikanormide vastu, on ta ohtu seadnud ka sportlase tervise," ütles Taylor.

"Esialgu peab vabandama selle ees, kellele on liiga tehtud. Treener võiks selgitada oma tegu alaliidu tasemel ja sealt edasi peab vaatama, kas on kahju tehtud ka ühiskonnale. Eesti ühiskonnale ei ole avalik patukahetsus omane, eelkõige peaks treener andma omapoolse selgituse asjaosalistele," arvas Taylor.

Allar Raja ütleb, et nii avalik vabandamine kui ka siiras patukahetsus võivad olla täiesti omal kohal. Selline teguviis on oluline selleks, et kellelegi ei jääks vale mulje. "Treenerite ringkond omavahel ja sportlased peavad aktsepteerima, et selline isik saab puhta spordi maastikul treenerina jätkata. Ametnike roll on kontrollida ja luua kriteeriumid ja normid."

Raja lisab, et oleks valmis tegema koostööd sõudmistreeneriga, kes on väga hea spetsialist, aga on minevikus tolereerinud dopingutarvitamist, kui näeb, et treener on muutunud. Päll ütleb, et tema karjääris ei ole seni tulnud ette olukorda, kus peaks otsustama, kas teha koostööd dopingurikkumise eest karistatud treeneriga.

Raja ja Taylor nõustuvad, et diskussioon dopingutarvitamisest ning kuidas sellel juhul käituda, ei ole olnud piisav.

Toimetaja: Kirte Katrin Sarevet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: