Me kõik püüdleme millegi suunas ja ilma tahteta ei toimu midagi. Ilma tahteta ei ole võimalik endas vajalikke muudatusi esile kutsuda. Selliseid, mis sunniksid pingutama või mees-mehe vastu võitlema, kui nüüd spordile mõelda. Tahe võita on lõpuks see, mis sportlast edasi viib.

Kuulus Taani arhitekt Bjarke Ingels tahtis noorena saada karikaturistiks, aga tema tahe sai ajas mõjutusi ja muutus. Joonistada on talle alati meeldinud, nagu kirjeldab ta ise temast tehtud dokumentaalis. Aga üksvahe töötas ta postiljonina ja sõitis väga palju rattaga ringi mööda linna. Tal tekkis tahe linnapilti kaunimaks muuta, arhitektuuriliselt rikastada. Joonistada, aga teistmoodi – maju. Tahe oli olemas, töö vajas tegemist. Ja ühe inimese tahte väljendus töö kaudu on muutnud elukeskkonda oluliselt.

Ka spordi alus on armastus töö vastu. Tööd tegemata ja ainult andele lootes on keeruline jõuda rahvuslikust tasemest kaugemale. Värskes saatesarjas "Võidu nimel" ütleb profirattur Tanel Kangert tabavalt, et töö ja vaevata ei saavuta tänapäeval midagi, sest talenti on maailma tipus kõigil. Tööd tehakse pööraselt, lugematul hulgal tunde ja läbitakse kümneid tuhandeid kilomeetreid. Nii tulevad tulemused, ka meisterlikkus. Kui seda teadmist täiendada raskekaalu tõstja Mart Seimi mõttega – kui vaim on valmis, tuleb keha järele – jõuame tasapisi tippsportlaste mõttemaailma lävele.

Igasuguseid inimlikke läbielamisi ja kogemusi saadavad tunded. Valu on üks esimesi ja peamisi, millega sportlased kokku puutuvad. Füüsilise valuga ollakse harjunud, seda enamasti ei kardeta. Valu on tippspordi osa ja öeldakse isegi, et kui oled suuteline endale valu tegema, tähendab see tippspordis sageli midagi head. Kiiruisutaja Saskia Alusalu märgib saatesarjas "Võidu nimel", et sportlasena on valu mingil hetkel koguni sõltuvust tekitav ja samas õpetab alandlikkust, ja teadmist, et oleme valu ees võrdsed nagu surmagi ees.

Kui sellest valust läbi käiakse, on võimalik tunda rõõmu – teist võrdlemisi reljeefset tunnet valu kõrval, mis tippspordi juurde loomulikuna kuulub. Tsiteerides odaviskaja Magnus Kirti samast saatesarjast, siis tema on valmis kannatama treeningutel suuri koormusi selle nimel, et tunda rõõmu võistlustel. See on sportlaste puhul muidugi üldine ja ühine joon. Rõõmu allikaid võib lõpuks olla palju ja erinevaid, aga väga selgelt eristuvad kaks rõõmu – üks neist tuleb sisemusest ja on tõeline, teine, rahva rõõm, on samas tore tagajärg eduka võistluse järel.

Kui teha tippsporti, kaasneb sellega paratamatult tuntus, et mitte öelda kuulsus. Täpsemalt avalik tähelepanu, millega sportlastel ka Eestis on vaja toime tulla ja mille nende tegevus paratamatult esile kutsub. Mastaabid, nagu nad ütlevad, pole küll võrreldavad sellega, mida kogevad ilmselt maailma kõige nimekamad atleedid. Aga sellistel hetkedel olevat vajalik mõelda, kes ja mis on oluline, kellele on võimalik eeskujuks olla. Mõelda tasub ka seda, et tänased ajalehed vooderdavad homseid prügikaste. Ehk kuulsus on ajutine ja mitte kõige olulisem elus. Ehkki tippsportlaste teatav edevus, nii sõnastas selle korvpallur Kristjan Kangur, on sedapidi mõistetav, et neil on väga suur isiklik tõestamisvajadus.

Soovitan vaadata saatesarja "Võidu nimel", mis jõuab eetrisse juulis-augustis ETV-s pühapäeva õhtuti pärast spordiuudiseid. Üheksa Eesti tippsportlast jagavad seal enda läbielamisi ja kogemusi viiel teemal: tahe, töö, valu, rõõm ja kuulsus. Nad räägivad meile inimeseks olemisest, see puudutab meid kõiki.

* * *

Saatesarja esimene osa "Võidu nimel. Tahe" on eetris pühapäeval, 18. juulil kell 21.35 ETV-s.