Liiga jätkumise osas on kokkulepe lõunanaabritega olemas kolmeks järgnevaks hooajaks, kuid viimastel aastatel liiga nimisponsoriks olnud Optibet enam ei jätka. Räägitud on ühest teisest hasartmängufirmast, mis tegutseb Läti ja Leedu turul. 

"Üks põhjus, miks seda pole olnud võimalik välja hüüda, on see, et meie ootused mõlema riigi üleselt nimisponsorile on väga kõrged," rääkis Karp laupäeval ETV spordisaates. "Sellel tasemel liiga korraldamine on ikkagi päris kallis ja ettevõtete otsused sõltuvad väga palju ka majanduslikust olukorrast ja võimalustest."

Teadaolevalt ei ole ka kõnealusel firmal uuendatud hasartmänguseaduse tõttu veel õnnestunud Eestis tegevusluba saada. Peasponsorilt oodatakse umbes miljoni euro suurust panust. "Need numbrid on siin läbi käinud küll: me ikka tahame! Oleme ise positiivsed: võib-olla on võimalik juba lähiajal uuest nimisponsorist teavitada. Samal ajal ei looda me vaid ühele stsenaariumile, vaid tegeleme ka võimalusega, kus liigal on Lätis üks ja Eestis teine toetaja," tõdes Karp.

Kui veerand- ja poolfinaalid mängitakse Eesti-Läti liigas kahe võiduni, siis pronksi ja kulla saatus otsustatakse ühe mänguga. Mõte luua sarnaselt kahe riigi meistrisarjale pronksi- ja finaalseeria on küll läbi käinud, aga praegu see kavas ei ole. "Sellel varasuvel saime lätlastega kokku, võtsime hooaja kokku ja tegime plaane. Liidul on ülesanne selgitada, et see on väga hea mõte ja me toetame seda, aga realistlikult see ajaraam, kuhu on vaja mahutada nii Eesti-Läti liiga põhiturniir, play-off'id kui mõlema riigi play-off'id pluss veel eurosarjad, ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik," sõnas liiga arendusjuht.

Hooaja eel on Eesti-Läti liiga üheks peamiseks jututeemaks olnud, et Riia klubide VEF-i ja Zelli eelarved on märkimisväärselt kasvanud. "Kui ma neid uudiseid kuulan, tundub, et päris palju on nendes juttudes ka õhku sees. Need vahed ei ole tegelikult nii suured," usub Karp. "Olen kõigi Läti võistkondadega ühenduses, ka Läti agentidega: need käärid ei ole tegelikult nii suured. On üks erinevus: eelkõige väljaspool pealinna toetavad Lätis kohalikud omavalitsused võistkondi tunduvalt suurema rahaga kui Eestis. Eesti klubid kindlasti ei ole halvemad partnerite kaasajad."