Eesti koondise kordaminekute hulka võib kindlasti lugeda kahevõistleja Kristjan Ilvese 11. koha suure mäe võistlusel. Väikene eneseületus oli koos vend Andreas Ilvesega paarissprindis saavutatud kaheksas koht.

Suusahüppaja Artti Aigro tegi oma tulemuse ära suurel mäel, kus pälvis 25. koha. Uuele tasemele jõudnud Aigro vääris stabiilse hooaja lõpetuseks kohta MM-i põhivõistluse teises voorus ja on tore, et see välja võidelda õnnestus.

Kõige suurema seltskonnaga võtsid MM-ist osa Eesti murdmaasuusatajad. Nende parim tulemus oli Marko Kilbi klassikasprindis välja sõidetud 20. koht.
See, kuidas murdmaasuusatajate etteastet hinnata, sõltub kahtlemata ootustest ja vaatenurgast. Vikerraadio palus appi Otepääl elava suusatreeneri Kalju Ojaste. Omal ajal laskesuusatajana kolmedel olümpiamängudel võistelnud Ojaste MM-il ise kohal polnud, aga tema õpilastest võistles Oberstdorfis Martin Himma. Tänavusel talvel abistas Ojaste treeningutel ka Johanna Udrast.

Lõppenud MM-i üheks märksõnaks oli koroonaviirus, aga teisalt ka palavus. "Üks asi on seda kõike televisiooni vahendusel vaadata ja kuulata, et ongi kakskümmend kraadi ja päike särab. Teine asi on seal kohal olla ja tunnetada seda, mida see rajaga teeb ja mis need olud täpselt on," rääkis Ojaste Vikerraadiole.

"Kui võistlusi antakse Kesk-Euroopa korraldajatele, kõrgus on kuskil alla tuhande meetri ja periood on kuskil märtsi alguses, siis tavaliselt temperatuur vist kipubki selline olema," mõtiskles treener. "Samas olid tingimused ju kõigile võrdsed. Ma vaatasin naiste kolmekümmet [naiste 30 km klassikasõit Oberstdorfi MM-il] ja mulle tundus, et kui rootslaste [Ebba] Anderson ja [Heidi] Weng ja kes seal grupis olid, ühe laskumise peal kukkusid, siis seal seal oligi see olukord, kus tuldi viludast päikse kätte ja ja suusad võisid kinni võtta. Selliseid asju juhtub."

Suusaalade maailmameistrivõistlustel käis rajal Eesti murdmaasuusatajate uus põlvkond. Kõige rohkem tiitlivõistluste kogemusi on Marko Kilbil, aga näiteks Eesti naissuusatajad olid eranditult täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid.
Kui Kilbi 20. koht välja jätta, siis valdavalt näitasid koondislased tulemusi viiendas ja kuuendas kümnes. Aveli Uustalu ja Martin Himma puhul paistis, et pikk hooaeg ja MM-ile eelnenud vanuseklassi tiitlivõistlused ei võimaldanud Oberstdorfis teravas vormis olla.

Ojaste tunnistas enda õpilasest rääkides, et Martin Himma tippvorm jäi tõenäoliselt detsembrikuusse. Plaanid tuli suuresti teha muutuva viiruseolukorra tingimustes ja nii ei õnnestunud kõik soovitud kujul.

Teatevõistkond pandi välja nii naiste kui meeste hulgas. Naised finišisse ei jõudnud, mehed teenisid aga Kasahstani järel 13. koha. Kaotust võitjale oli üle kaheksa minuti. Koondise peatreener Jaanus Teppan hindas meeste teateneliku esitust rahuldavaks. Mida arvab aga asjast Kalju Ojaste?

"Kasahstan oli selline võistkond, kellega oleks võinud võistelda. Antud vormi puhul oleks rohkem ettepoole olnud keeruline tulla, Kasahstan oli praegu ainuke, kus oleks võinud koha tõusta. Sealt edasi oli vahe juba päris suur, siis oleks pidanud iga võistkonna liige endast natuke parema tulemuse andma."

Ojaste sõnul on murdmaasuusatamine tema jaoks sama põnev kui kunagine ala laskesuusatamine ning norralaste domineerimine teda ei häiri. "Tunnen praegu, et minu jaoks on ka murdmaasuusatamine ülipõnev ja äge. Võtame [Therese] Johaugi või terve Norra meeste pundi - rahvale ongi tegelikult kangelasi vaja. Kui oleks niisugune hall osavõtjate mass, 60 meest stardis ja ma ei oskaks üldse arvata, kes võiks võitjaks tulla, siis minule ei meeldiks seda vaadata. Ükskõik, kellele ma pöialt hoian, aga arvan, et rahvale meeldivadki need kangelased - on see [Aleksandr] Bolšunov või [Johannes Hösflot] Kläbo."

Jaanus Teppan sõnas eelmise suve lõpus koondise peatreeneriks saades, et hiljemalt hooajast 2021/22 peaks tema arvates välja kujundama senisest erineva suusakoondise mudeli. Pekingi taliolümpiaks valmistudes tuleks moodustada treeninggrupp, kuhu kuuluks kuus nais- ja kuus meessuusatajat. See eeldab muidugi koostööd sportlaste personaalsete treeneritega. Kuidas suhtub ideesse Kalju Ojaste?

"Tegelikult suures pildis ma olen Jaanuse mõttega täiesti nõus, et edasi saakski asju viia ühine tegevus, kus koondises on siis viis-kuus inimest, et tekiks konkurents," kinnitas Ojaste. "Ka enda sportlasteele tagasi mõeldes oli meid samuti viie-kuueliikmeline suhteliselt võrdsete võimetega meeste punt ja põhimõtteliselt iga trenn oli võistlus, kõik tahtsid tõestada, et tegelikult mina olen kellestki parem. Praegu me toimetame kõik ühe või kahe sportlasega kuskil eraldi, killustatus on suur. Nüüd on küsimus selles, et kes koondiseid juhtima hakkab ja kuidas me tänases Eestis üksmeelele jõuaksime. See on üks probleem, minu arvates me ei usalda mitte kedagi peale iseenda."

"Ma arvan, et meil on keeruline edasi minna, kui me ei suuda ühiselt midagi ette võtta. Kuidas see nüüd teoks teha, see on omaette teema. Mina ise arvan, et Jaanus võiks vabalt näiteks naiste koondise enda õlule võtta ja mina toetaks seda küll. Et aga kas nüüd üks treener suudab nii naiste kui meestega, oletame, et mehi on kuus ja naisi kuus, siis võib-olla valguvad asjad laiali. Ka meeste poole pealt peaks keegi treener olema, et oleks kaks vastutavat isikut, üks vastutaks siis meeste ja teine naiste eest. Mina arvan küll, et, et koondis on selles protsessis oluline teema," tõdes Ojaste.