Ainsana A-koondisesse kuuluv suusataja Marko Kilp: hooajast võib täitsa asja saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Karli Saul/Scanpix

Eesti murdmaasuusatamine taastub 2019. aasta alguses üle elatud suurest vapustusest, kui Seefeldi MM-il lahvatas dopinguskandaal. See lugu pole lõppenud, kuid suusakaravan liigub nii maailmas kui Eestis edasi – eestlaste puhul küll ehk teiste eestvedajate ning marsruudiga. Eesti suusatamise praegust seisukorda uuris Vikerraadio saade "Spordipühapäev".

Algava hooaja eel kuulub Eesti murdmaasuusatajatest riigi A-koondisse vaid sprinter Marko Kilp. Kui aasta aega tagasi oli Kilp Team Haanja liige, siis nüüd on ta piltlikult väljendades suusatajana paljuski vabakutseline.

26-aastase Kilbi kõrval pretendeerivad meestest A-koondislase positsioonile veel kuus sportlast vanuses 20-26 eluaastat: Kaarel Kasper Kõrge, Henri Roos, Martin Himma, Karl-Erik Rabakukk, Kristjan Koll ja Alvar Johannes Alev. Nemad peavad esmalt täitma rahvusvahelist klassi märkiva FIS-taseme punkti, et seejärel võimaluse ja soovi korral ka MK-etappidel osaleda.

Naistest võiks rahvusvahelises tippseltskonnas õnnestumise korral kogemust saada Mariel Merlii Pulles ja Hanna-Brita Kaasik.

"Kui esimese lume võistlused on ära toimunud ja on reaalselt minek MK-sarja või muudele FIS-võistlustele, siis neid, kes sinna kvalifitseeruvad, suusaliit ka toetab. Ettevalmistusperiood on praegu igal sportlasel kas omal käel, oma klubi või oma treeneriga. Koondvõistkonda kui sellist hetkel koos ei käi," selgitas Eesti Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil. "Igaüks toimetab praegu endamisi. Mis ei tähenda, et meil puuduks ülevaade. Meil on ülevaade olemas ja me oleme väga tihedas kontaktis nendega."

Kas algaval hooajal peatreenerit üldse ametis ei ole? "Sel hooajal täiskasvanute koondisel ei ole. Noorte ja juunioride koondisel on vastutav vedaja," sõnas Seil. "Toetada saame praegu mõnede laagritega, varustusega. Ja kui sportlane on välja sõitnud oma koha, et saab startida MK-l, siis MK-etappidel osalemine on kõik liidu poolt."

"Oleme kohtunud sportlastega ja palunud nende plaane. Selge on see, et tervet MK-sarja meie sportlased sel hooajal läbi ei sõida," ütles Seil. "Igal sportlasel on oma valikud ja eelistused, mille aluseks on loomulikult kvalifitseerimine. Kui tekib ühele kohale mingil põhjusel konkurents, saab konkreetsele võistlusele minna parem sportlane. Aga kindlasti ei läbita kogu MK-sarja. Tuleb teha tarku valikuid, kus sõita ja kus kellelgi on paremad šansid saada häid tulemusi."

Kas sel hooajal on reaalne mõnel võistlusel ka Eesti teatenelik välja panna? "MK-kavas on vist üks või kaks korda võimalik teadet sõita ja kui on selleks võistluseks neli sportlast, võib-olla ka viis, oma punktid ja statuudid täitnud, siis on kindlasti murdmaa alakomitee otsus, kas saadetakse peale ka teatevõistkond. Hetkel on seda natuke vara öelda," tõdes Seil.

Eelmiste hooaegade tulemusi arvestades on rahvusvahelisele tippklassile siiski stabiilselt kõige lähemal olnud Marko Kilp. Mehe tahtejõust ja heas mõttes kangekaelsusest suusatamise jaoks raskes olukorras ikkagi edasi üritada on spordirahva seas räägitud.

Kilp läbis hooajaks valmistudes kolmenädalase keskmäestikulaagri Itaalias Livignos. Laagri lõpuks olid lumeolud küll kehvakesed, kuid treeningud said siiski ära tehtud.

Sel nädalal võistles Kilp Soomes Olosel, kus jõudis sprindis poolfinaali. Eelsõidus näitas Kilp 11. aega, kaotades parimale veidi vähem kui seitsme sekundiga. Kaasmaalane Henri Roos oli eelsõidus Kilbist parem, kümnes, kuid veerandfinaalist edasi ei pääsenud.

Ragnar Kaasik vestles Marko Kilbiga sel neljapäeval ehk veidi enne Olosel toimunud mõõduvõttu. Ragnar Kaasik küsis esmalt, millist tagasisidet Kilp Soomes toimuvalt võistlusnädalavahetuselt enda jaoks kõige rohkem ootab.

"Kuidas keha on valmis pingutama peale kolmenädalast laagrit keskmäestikus. Ja üldises pildis ka – kuidas hakkab suuskade ja muu ettevalmistus siin jooksma. Ei tahaks palju energiat MK-l selle peale raisata, kas ja kelle poole peab pöörduma ja uksi kraapima," ütles Kilp.

"Kui üldises plaanis võtta, siis treeningpartnereid Eestis pole olnud. Kes suusatamisega tegelevad, tegutsevad eraldi ja ühtset koondist ei ole. Suusaliit sellega hakkama ei saanud, et tiimi moodustada,"  rääkis Kilp hooajaeelsest ettevalmistuses. "Meeskonnavaim on puudu. Aga kui vaadata laagrite plaane või muid asju, siis põhitöö on ikkagi minimaalsel määral tehtud. Arvan, et sellest hooajast võib isegi täitsa asja saada."

"Nii kui suusaklambrid kinni paned, siis need mõtted ununevad ära," rääkis Kilp üksi toimetamise rasketest aegadest. "Aga kui trennist tagasi tulles hakkad juba mõtlema, mis järgmistel päevadel, hakkad logistikat edasi mõtlema. Pärast esimest võistlust tuleb juba hakata MK-asju mõtlema. Üks nädalavahetus korraga, ütleme nii."

Kilp tõdes, et rahaline seis väga kiita pole, aga kui suusaliidult lubatud abi ei tule, saab ta ka ise hakkama. "Kuna juba suuremad kuluartiklid – laagrid – on tehtud ja nüüd tuleb hakata võistluste peale mõtlema, siis suusaliit on ka lubanud mõnele MK-le lähetada. See on juba väga positiivne," arutles ta. "Alguses ei osanud isegi arvata, et suusaliit sellegagi hakkama saab, aga vähemalt on asi hakanud natukenegi kuhugi poole liikuma. Oleks tore, kui midagi kaetakse, aga olen ka arvestanud sellega, et ei tule midagi. Olen valmis ka selleks."

"Kindlasti on Ruka, siis tahaks olla ka Davosis ja Planicas," loetles Kilp, millistel MK-etappidel soovib osaleda. "Teises aastapooles Oberstdorf, Dresdeden ja Falun, võimalik, et ka Drammen. Maksimumi lähed ikka andma, aga tulemus on natuke kindlasti mõjutatud sellest, et rahalised vahendid pole nii head."

Rahvusvaheline suusahooaeg läheb tõeliselt lahti 29. novembril, kui Rukal algab talve esimene MK-etapp. Näis, milliseks kujuneb karikasari olukorras, kus sportlastel ühekski täiskasvanute tiitlivõistluseks valmistuda vaja pole.

Eesti Suusaliidu peasekretäri Tõnu Seil rääkis veidi põhjalikumalt ka sellest, milline on pärast Seefeldi MM-i Eesti suusatamise uus reaalsus ning millele suusaliit järgnevatel aastatel nii mõtteliselt kui rahaliselt panustab. "Juba mõnda aega, alates selle aasta kevadest, oleme võtnud murdmaa mõttes suuna pikemaajalisele kavale," avaldas Seil, lisades, et suusaliidu eesmärk on järelkasvu pildiletoomine. "See võtab aega, aga meil materjali on noorte seas päris palju. Noortesarjades on väga palju osalejaid, nüüd on küsimus, kuidas sealt parimad tippu jõuavad ja mida nende toetamiseks teha saame."

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: