Pisidetail reeglites võib Östbergile halvimal juhul maksta MK-sarja üldvõidu ({{commentsTotal}})

Ingvild Flugstad Östberg ja Therese Johaug
Ingvild Flugstad Östberg ja Therese Johaug Autor/allikas: imago images / Bildbyran/Scanpix

Murdmaasuusatamise MK-sarjale tõmmatakse joon alla sel nädalal Kanadas Quebecis peetava minituuriga. Nii meeste kui naiste arvestuses on üldvõitja veel lahtine, naiste seas võib aga üks esmapilgul tähtsusetuna tunduv matemaatiline tehe Ingvild Flugstad Östbergile kokkuvõttes kalliks maksma minna.

Östberg läheb MK-sarja finaaletapile üldliidrina, olles senise hooajaga kogunud 1424 punkti. Teisel kohal on venelanna Natalja Neprjajeva, kes kaotab norralannale 97 punktiga.

Kanadas on jagamisel maksimaalselt 350 punkti – minituuridel saab iga etapi võitja 50 punkti (mitte 100, nagu tavalisel MK-etapil) ja miniturniiri üldvõitja teenib 200 punkti. Quebecis on kavas vabatehnikasprint, 10 km ühisstardist klassikasõit ja 10 km vabatehnikas jälitussõit.

Mis siis võib Östbergile MK-sarja üldvõidu maksta? Probleem on just minituuride jälitussõidus. Üldiselt on murdmaasuusatamine lihtne – võidab see, kes jõuab kõige kiirema ajaga stardist finišisse. Minituuride jälitussõidus on aga süsteem selline, et etapivõidu teenib distantsi kiireima ajaga läbinud suusataja, esimesena finišisse jõudev suusataja pälvib tuuri üldvõidu.

Norra Rahvusringhääling (NRK) aga tegi mõned arvutused, mis näitasid, et etapivõitu ei saa tingimata see, kes oli rajal kõige kiirem. Ja selle põhjuseks on rahvusvahelise suusaliidu (FIS) reegel, mille alusel jälitussõidus rajale minnakse.

Eriti hästi tuli see välja sügisesel Lillehammeri minituuril, kus Therese Johaug jõudis esimesena finišisse ja pälvis sellega tuurivõidu, lisaks aga teenis ta ka 50 MK-punkti kiireima etapiaja eest. Aga tegelikult polnud Johaug tol päeval kõige kiirem. Kolmest etapist koosnenud minituuri juhtis kahe etapi järel rootslanna Charlotte Kalla, edestades Johaugi 2,5, Ebba Anderssoni 14,3 ja Östbergi 19,8 sekundiga.

Edasise osas on oluline vaadata kahe norralanna vahet – Johaug edestas Östbergi enne viimast etappi 17,3 sekundiga. Finišis edestas Johaug enda koondisekaaslast 17,9 sekundiga, seega arvutas FIS, et Johaug edestas distantsil Östbergi 0,6 sekundiga ehk sõitis välja kiireima aja. Aga tegelikult selline arvutus ei päde, kuna jälitussõidu stardis kümnendikke ei arvestata ja kaotus liidrile ümardatakse lähima sekundini. Seega startis Östberg Kallast 20 sekundit ja Johaugist 18 sekundit hiljem (mitte 17,3 sekundit, nagu oli nende tegelik vahe). Ehk kui Östberg startis 18 sekundit Johaugist hiljem ja kaotas talle 17,9 sekundiga, oli Östberg tegelikult rajal Johaugist 0,1 sekundi võrra kiirem ja pidanuks teenima etapivõidu.

FIS-i reeglid aga millegipärast jälitussõidu kiireima suusataja puhul stardiaegu arvesse ei võta ja nii läks etapivõit ja seega ka 50 MK-punkti Johaugile, Östberg pidi leppima teise koha ja 46 punktiga. Just need neli punkti võivad aga hooaja kokkuvõttes kalliks maksma minna. Ja teoreetiliselt võib sarnane probleem kerkida ka finaaletapil Quebecis.

Võimalik, et käimasoleva hooaja lõppedes tehakse reeglites vastavad muudatused. "Usun, et reeglid vaadatakse kindlasti üle. Oleks äärmiselt kurb, kui Ingvild kaotaks MK-sarja üldvõidu nende nelja punkti pärast," ütles Norra koondise peatreener Vidar Löfshus.

Toimetaja: Maarja Värv



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: